Slaavi mütoloogia näib algselt sisaldanud jumalate, vaimude ning maagiliste olendite ja jõudude segu. Kristluse saabumine tõrjus lõpuks välja enamiku aktiivsest usust vanadesse slaavi jumalatesse, kuigi paganliku religioosse mütoloogia elemendid säilisid sünkretismi käigus. Usk vaimudesse ja maagilistesse olenditesse aga hääbus palju aeglasemalt ning need uskumused on kippunud säilima folkloori ja lugude kujul.
Vanad slaavi jumalad moodustasid panteoni, mis sarnanes Vana-Kreeka või Skandinaavia jumalatega. Äikesejumal Perun oli jumalate pealik, nagu Zeus oli kreeka jumalate pealik. Slaavlased austasid ka mitmeid erinevaid päikesejumalaid, sealhulgas Svarogit ja tema poega Dazhbogi, kes tõid ka inimkonnale õnnistusi. Mõned slaavlased tunnistasid ka pimedusejumalat Tšernobogi, pimeduse, kurjuse ja ebaõnne isandat.
Slaavi mütoloogias eksisteerisid ka teised jumalad, mille portfellid hõlmasid valdkondi, mis olid iidsete slaavlaste elus olulised. Jumalanna kehastas emakest maad, mis oli põllumajanduse jaoks ülioluline ja on säilinud paljudes kaasaegsetes slaavi kultuurides levinud emamaa kehastusena. Jumal Volos oli veiste patroon, mis olid olulised ka iidsetele slaavlastele.
Paljusid slaavi mütoloogia üksusi peetakse kõige paremini vaimudeks, mitte jumalateks. Nagu Rooma mütoloogia, sisaldab slaavi mütoloogia palju väiksemaid vaime. Domovoi ehk majapidamisvaim elas enamikus kodudes ja ehitistes ning teda võis veenda aitama mitmesuguste ülesannete või probleemide lahendamisel. Usuti, et sarnased piiritusjoogid aitavad või takistavad põllukultuuride kasvu või karjakasvatust.
Slaavlased nägid vaimusid töötamas ka neid ümbritsevas looduskeskkonnas. Veevaimud, vodyanoi, asustasid ja valitsesid järvedes ja ojades ning võisid olla üsna kapriissed, põhjustades mõnikord ebaõnne inimestele, kes neid vaevasid. Leshiyel oli võim loomade ja metsikute paikade üle. Kõik slaavi mütoloogia vaimud võivad olla ohtlikud, kui neid ei kohelda ettevaatlikult ja ettevaatlikult.
Slaavi mütoloogia kolmandaks oluliseks elemendiks on mitmed folklooritegelased, kes on enam kui surelikud, kuid võisid kunagi olla inimesed. Nõid Baba Yaga on neist kuulsaim. Ta esineb paljudes lugudes ja võib olla jõud nii hea kui kurja poole. Ta oli valmis ettevaatamatutele trikke mängima, kuid mõnikord võis teda veenda või sundida teavet andma. Baba Yaga oli mõnikord ka slaavlaste kaitsja nende eest, kes neid kahjustasid.
Slaavi folkloor ja kirjandus on samuti täis üht või teist laadi maagilisi üksusi. Prints Ivanile tuleb appi hall hunt. Väike loll Ivan püüab kala, mis täidab soovid. Slaavi folkloor immutab loodusmaailma või loomi sageli maagiliste jõududega jutustamise eesmärgil või õnne ja õnnetuse selgitamiseks.