Sisemajanduse koguprodukt ehk SKT on kõigi riigis teatud perioodi, klassikaliselt aasta jooksul toodetud teenuste ja kaupade mõõt. See mõõdik võtab arvesse kaupade ja teenuste turuväärtust, et jõuda numbrini, mida kasutatakse majanduse kasvumäära ja asjaomase riigi üldise majandusliku seisundi hindamiseks. Majandusliku mõõdikuna võib SKT olla väga kasulik mõõdupuu, kuid sellel on mõned tõsised puudused, mis on pannud mõned inimesed välja pakkuma alternatiivseid majandusliku ja sotsiaalse heaolu meetmeid.
Kui SKT arvutatakse, hõlmab see kõiki era- ja valitsuse kulutusi, toodetud kaupu ja teenuseid ning eksporti. Seda kohandatakse impordi ja inflatsiooniga, et jõuda numbrini, mis arvatavasti kajastab täpselt riigi kaupade ja teenuste kogusummat. SKT-d saab väljendada hulgiarvuna, kuid see teisendatakse sagedamini arvuks elaniku kohta, luues arvu, mis kajastab keskmist kodaniku kohta. Kõrge SKT elaniku kohta on seotud üldise elatustaseme paranemisega.
SKT üks eelis on see, et kuna see arvutatakse väga selgelt ja standardiseeritud viisil, on majanduse seisundi hindamiseks lihtne võrrelda varasemaid numbreid. Majandusteadlased saavad ka teisendada erinevate riikide SKTd, et võrrelda oma majandust omavahel. Peamine soov on näidata, et riigi majandus on võrreldes eelmise aastaga kasvanud, kusjuures riigid annavad tavaliselt välja kvartalihinnangud, et anda inimestele aimu, kui hästi nende majandusel läheb.
Üks suurimaid probleeme SKTga on see, et see ei võta arvesse musti ja halle turge. Kuigi see ei pruugi tunduda suure probleemina, on mõnes riigis väga tihedalt kaubitsetud mustad turud, mis võivad tegelikult moodustada märkimisväärse osa SKTst. See arv ei võta arvesse ka rikkuse jaotust, sest elaniku arvud varjavad majanduslikke erinevusi. Näiteks sellisel riigil nagu USA on väga suur SKT elaniku kohta, kuid rikkaimate ja vaesemate ameeriklaste vahel on tohutu erinevus.
SKP arvestus ei võta arvesse ka toodetavate kaupade ja teenuste kvaliteeti ega eesmärki, milleks neid kaupu ja teenuseid toodeti. Näiteks rängast orkaanist taastuv riik võib kulutada palju raha orkaanikahjude parandamiseks, suurendades seeläbi oma SKT-d, kuid orkaani taastumine ei pruugi olla seotud majanduskasvuga. Keskkonnakaitsjad on meedet kritiseerinud ka keskkonnategurite kaalumata jätmise pärast, nagu näiteks saastet tekitavate kaupade puhul. Tegelikult võib see arv isegi hüvitada keskkonnakahju, sest puhastustöödeks jaotatud vahendeid arvestatakse osana kogu SKTst.
SmartAsset.