Sisukeskne võrgundus (CCN) tähistab arhitektuurilist nihet Interneti põhilises disainis. Selle asemel, et andmetele juurde pääseda nende asukoha (nt serveri) alusel, saab neile juurde pääseda nende sisu põhjal. Kui Interneti-kasutaja küsib andmeid, saab need kätte saada mis tahes võrguseadmest, mis neid salvestab, selle asemel, et neid tuleks hankida kindlast Interneti-kohast.
Internet on selle loomisest peale keskendunud püsiseadmete, näiteks arvutite, vahelisele suhtlusele. Seejärel, kui Internet arenes, keskendus Internetiga suhtlemise põhifookus kasutaja vaatenurgast sisu hankimisele. Interneti põhiline disain ei näinud sellist kasutamist ette, põhjustades kitsaskohti ja aeglast liiklust, sageli võrkude ummistumist ja isegi serverite kokkujooksmist.
Aastate jooksul on välja töötatud loomingulisi lahendusi, et vältida Interneti seiskumist, kuid need lahendused käsitlesid harva põhilist kujundust. Sisukeskne võrgustik muudab seda reaalsust. CCN on loodud selleks, et jäljendada Interneti kasutusmustreid, ära kasutada olemasolevaid võrguinfrastruktuure ja lahendada probleeme, millega kirjastajad silmitsi seisavad teabe tõhusal jaotamisel, et vastata nõudlusele. See uus arhitektuurne disain võimaldab võrkudel ise organiseeruda, et nad saaksid nõudmisel asjakohast sisu pakkuda, ilma et peaksid ehitama uusi võrke.
Kuigi sisukeskne võrgustik keskendub sisu edastamisele, ei jäta see tähelepanuta Interneti algset suhtluseesmärki. Isegi suhtlus tugineb võrkudele, mis otsivad ja edastavad tõhusalt teavet. Sel põhjusel on CCN loodud ette nägema mitte ainult teabevajadusi, vaid ka selle teabe hankimiseks ja levitamiseks vajalikku suhtlust. Sisukeskse võrgunduse olemus seisneb selles, et see võimaldab andmete automaatset vahemällu salvestada kõikjal võrgus, sõltumata lõppkasutaja rakendusest. Selle asemel, et edastada andmeid vastavalt geograafilisele asukohale, tuvastab sisukeskne võrgustik sisu tüübi ja surub seda vastavalt edasi.
See tähendab, et kirjastajad ja pakkujad ei pea hoidma andmeid üheski kindlas kohas, näiteks serveris. Kõik konkreetsed andmevajadused on konkreetne nimi ja iga seade, mis selle andmepäringu ära tunneb, saab sellele oma vahemälust vastata. Sisukeskne võrk võib sisu hankimiseks ja kasutajatele edastamiseks ära kasutada mis tahes vahendeid. See täidab selle ülesande võrguressursside haldamise ja teabe levitamise ümberkorraldamise kaudu. Selle tulemuseks on võrk, mis on väga kohandatav ja paindlik, ilma et oleks vaja eemaldada aluseks olevat infrastruktuuri ja asendada see uute komponentidega.
Sisukesksete võrkude paradigma tähendab, et võrgud ei keskendu enam teabekeskustele, vaid võrk ise on üles ehitatud eneseteadlikust sisust. Rongis oleva sülearvutiga kasutaja ei pea enam lootma juhtmevaba levialaga ühenduse loomisele, veebisaidile navigeerimisele, konkreetse andmekogumi (nt ajaveebipostituse) leidmisele ja seejärel ülevaatamisele või neile vastamisele. Selle asemel võib see kasutaja lihtsalt samas rongis oleva nutitelefoni kasutaja pealt tagasi põrgata ja ajaveebi postituse sekunditega üle vaadata või sellele vastata. Kuigi see on lihtsustatud, selgitab see sisukeskse võrgustiku potentsiaali lõppkasutaja jaoks.