Finantsturgudel on sisepakkumine aktsia või muu finantstagatise jaoks parim saadaolev pakkumine ja müügihind või pakkumine. Sisehinnangud kehtestatakse pakkumiste ja pakkumiste kogumise teel turutegijatelt või professionaalsetelt kauplejatelt, kes töötavad börsiliikmesettevõtetes ja kes vastutavad aktiivse pakkumiste ja pakkumiste tegemise eest konkreetses aktsias ning seejärel sorteerides need kõrgeima pakkumise ja madalaima müügihinna järgi, samuti tehingu suurus või muud teisesed andmed. Börsi kauplemissüsteemi kasutades postitavad elektroonilised kauplemisvõrgud või vahendajatevaheliste maaklerite võrgustikud parimad hinnad, millega nad on valmis ostma – oma pakkumishinnad – või müüma – oma müügi- või pakkumishindu. Nende vahelist erinevust nimetatakse pakkumise-ask vaheks. Kuna turutingimused muutuvad ja tellimuste vood muutuvad, võivad nad teatud tellimuse täitmiseks või vastavalt müüja või ostja ligimeelitamiseks oma pakkumisi tõsta või pakkumisi alandada. Kui see on parem kui praegu turul saadaolev kõrgeim ja madalaim pakkumine, tehakse uus sisepakkumine.
Suured likviidsed finantsturud, kus toimub aktiivne kauplemine, on sujuvad ja dünaamilised, st konkreetse vara ostu- või müügihinnad muutuvad peaaegu pidevalt, lähtudes investoritelt maaklerite ja diilerite kaudu ning börsidele laekuvatest korraldustest. Turutegijad värskendavad oma individuaalset parimat pakkumist ja pakuvad hindu kogu kauplemispäeva jooksul, lähtudes oma investoritelt ja maakleritelt saadud korraldustele. Börsi kauplemis- ja turuandmete süsteemid on loodud selleks, et teha kindlaks ja jaotada saadud sisenoteeringuid turuprofessionaalidele, finantsmeediale ja laiemale investeerivale avalikkusele kas reaalajas või viivitusega.
Harvadel juhtudel langevad ostu- ja müügihinnad – sisepakkumise kaks külge – võrdseks ja kauplemine peatub. Tuntud kui lukustatud turg, parandab selle olukorra tavaliselt kiiresti turutegija, kes värskendab sisemist noteeringut ja taastab pakkumise ja müügi vahe. Lukustatud turud tekivad tavaliselt siis, kui teatud aktsiad või terved turud on väga aktiivsed ja kõikuvad, näiteks kui laialdaselt teatavaks saavad ootamatud fundamentaalse tähtsusega uudised, või turgudel, kus selliste olukordade lahendamiseks ei ole oksjonituru eeskirju eelnevalt kehtestatud. Viimase näiteks on National Association of Securities Dealer’s Over-the-Counter (OTC) Bulletin Board, kus üksikud maakler-diilerifirmad, turutegijad, määravad üksikute ettevõtete aktsiate sisenoteeringud.