Siseruumides langevarjuhüpped pakuvad huvi paljudele inimestele, kes eelistavad hoida jalad kindlalt maas. Hirm kõrguse ees või maandumine viisil, mis võib vigastusi põhjustada, takistab rohkem kui vähestel inimestel seda spordiala proovimast. Sisenege siseruumides langevarjuhüpetesse, mis on vahend õhus hõljumise tunnetamiseks, ilma lennukilt hüppamisega kaasnevate ohtudeta.
Siseruumides langevarjuhüpped kasutavad nn vertikaalseid tuuletunneleid. Tuule kiirus võib olla vahemikus 80–140 miili tunnis (128.75–225.31 km/h). See tagab piisava tõmbe, et tõsta keha ülespoole, vaid mõne jala kõrgusele maapinnast või täpsemalt tuuletunneli põrandast kõrgemale. Neid masinaid kasutavad langevarjuhüppajad sageli. Nad võivad aidata treenida inimesi, kes soovivad seda spordiala proovida, ja inimesed, kes täiustavad kehalennu või langevarjuhüppe kunsti, kasutavad neid ka.
Selle spordiala populaarsus on kasvanud, kuigi seda kasutati esmakordselt sõjalistes rakendustes. 1964. aastal pälvis Jack Tiffany tunnustuse kui esimene inimene, kes proovis vertikaalset tuuletunnelit. 1970. aastate lõpus ehitas Kanada ettevõte Aerodium esimese eraomanduses oleva tunneli. Huvi tunnelite meelelahutusliku kasutamise ja siseruumides langevarjuhüpete vastu muutus intensiivseks eriti pärast nende kasutamist 2006. aasta taliolümpiamängudel, kus neid tutvustati lõputseremoonial. Suurem populaarsus on järgnenud, eriti modelliväljakutse tõsielusaates America’s Next Top Model, kus võistlejate üheks väljakutseks oli tuuletunnelis hõljudes ilus poseerida.
Siseruumides langevarjuhüpeteks saab kasutada kahte tüüpi vertikaalseid tuuletunneleid. Mõned neist on statsionaarsed ja asuvad suures hoones. Teised on mobiilsed ja neid saab kasutada erinevatel üritustel. Kui te pole seda spordiala varem proovinud, peate enne ujumist või tugevate ülestõugete survet taluma hakkamist läbima treeningu. Peaaegu igas vanuses ja füüsilises vormis inimesed saavad proovida siseruumides langevarjuhüppeid ning see sport meelitab meelelahutusena palju inimesi, kes kardavad kõrgust või tegelikku langevarjuhüpet. Mõnikord kasutavad inimesed siseruumides langevarjuhüppeid ka tegelikuks langevarjuhüppeks valmistumise vahendina.