Sisemine rahu võib viidata erinevatele inimestele erinevatele asjadele, kuid üldiselt nimetatakse seda vaimse ja hingelise rahulikkuse ja selguse seisundiks ning asjade olukorraga nõustumiseks. Mõned inimesed püüavad saavutada sisemist rahu kui püsivat olemist, samas kui teised leiavad, et nad saavad seda kogeda vaid ajutiselt. Sellise seisundi saavutamiseks kasutatakse sageli selliseid vahendeid nagu meditatsioon, psühhoteraapia või isiklik refleksioon, näiteks ajakirjanduse kaudu. On palju erinevaid põhjuseid, miks inimene võib elus seda eesmärki taotleda ja kõvasti tööd teha, et muutuda rahumeelseks nii seest kui väljast.
Lõõgastusseisund ja sisemine rahu kipuvad olema kehale üldiselt tervislikum eksisteerimise viis. Seda seetõttu, et see aitab vähendada stressi ja alandab vererõhku, mis toob kehale kohest kasu. Samuti võib see parandada und ja vähendada depressiooni või ärevust. Sisemise rahu saavutamine võib kindlasti olla keeruline protsess ja paljud inimesed leiavad, et selle seisundi saavutamine võtab palju aastaid. Seetõttu otsustavad mõned saada selles protsessis abi, otsides vaimset juhendamist mõnelt usutegelaselt, keda nad austavad, või külastades psühhoteraapiat.
See on väga isiklik valik, mis sõltub inimese elustiilist ja eelistustest. Mõned inimesed eelistavad sisemise rahu leidmisel vaimset lähenemist, teised aga teistsugust lähenemist. Inimeste jaoks, keda kummitab mõni minevikusündmus või harjumus või käitumine, millest nad ei saa lahti lasta, võib psühhoteraapia olla väga tõhus. Seda seetõttu, et tahtejõust üksi ei pruugi piisata konkreetsete probleemide ületamiseks sisemise rahu poole püüdlemisel ning vaimse tervise spetsialist võib selles protsessis abi ja juhiseid pakkuda.
Mõned inimesed leiavad, et sisemise rahu ning rahu ja aktsepteerimise seisundi saavutamine on nende jaoks elukestev protsess. Sageli leiavad nad, et meditatsioon on suurepärane viis meele vaigistamiseks ja teatud püsivate, murettekitavate mõtete lahendamiseks, mis võivad rahu võimatuks muuta. Regulaarne päevikusse kirjutamine ning emotsioonide ja tunnete teistele väljendamine võib olla teine kasulik meetod, selle asemel, et tundeid sees hoida. Teised leiavad, et füüsiline tegevus, näiteks treening, aitab vaigistada meelt ja leevendada stressi, aidates neil end rahulikumalt tunda. Selle tabamatu eesmärgi saavutamiseks pole õiget ega valet viisi ja protsess on igaühe jaoks erinev.