Sinijalg-muti on linnuliik, keda leidub Vaikse ookeani troopilistel saartel. Looduslikult leidub seda ka Galapagose saartel, mille tegi kuulsaks Charles Darwin. Sinijalgse põnn on umbes 32 tolli (81 cm) pikk ja eristatav teravate, pikkade tiibade ja kiilulise sabaga. Põhjus, miks linde kutsutakse “poissiks”, on see, et nad võivad olla äärmiselt taltsad ning seetõttu on neid lihtne toiduks püüda ja tappa.
Lind kuulub lindude sugukonda Sulidae, mis sisaldab kümmet erinevat pikatiivalist merelinnuliiki. Lindude looduslik elupaik on Vaikse ookeani troopilistel saartel, sealhulgas California ranniku lähedal. Kuigi linnud vajavad sigimiseks maad, on nad merelinnud, kes veedavad suurema osa ajast merel. See on osa põhjusest, miks linde on maismaalt leidmisel nii lihtne püüda.
Sinijalgsetel lindudel on tugev kael, mille silmad on mõlemal pool tema nokat. Üks linnu eeliseid teiste mereliikide ees on see, et tal on võimas nägemine, mida saab kasutada saakloomade märkamiseks kaugelt. Liigi emane on tavaliselt isasest pisut suurem, samas kui mõlemad on türkiissinist värvi. Mõned linnud on veidi tumedama sinise värvusega.
Merelinnuna toitub sinijalg-muti ainult sellistest kaladest nagu makrell ja sardiinid. Pole ka ennekuulmatu, et linnud söövad kalmaari. Toidu püüdmiseks sukeldub lind vette ja ujub saaki jahtima. Teadaolevalt peavad linnud jahti nii iseseisvalt kui ka parvedes. Rühmade jahti pidades otsivad linnud enne koos sukeldumist kalaparve, et suurendada saagi püüdmise võimalust.
Aretuse ajal tantsib isasloom endale kaaslast meelitada. Üldiselt on sinijalgsed linnud monogaamsed ja kohtuvad oma partneritega pesitsushooajal samal pesitsusalal. Pärast tibude koorumist peavad nad regulaarselt sööma ja seetõttu veedavad vanemad palju aega kalade jahtimisel, et neid toita. Kuna isane on sukeldumisele spetsialiseerunud, annab ta esimestel kuudel suurema osa toidust.