Silmapank on seade, mis kogub ja töötleb silmi ja doonori silmakude. Need rajatised käitlevad nii siirdamiseks mõeldud silmamaterjale kui ka uurimistöös kasutatavaid materjale. Silmapanku võib leida paljudes maailma piirkondades ja need on mõnikord osa suurematest rajatistest, mis käitlevad siirdamiseks ja teadustööks mõeldud doonormaterjali. Inimesed, kes on huvitatud silmadoonoriks hakkamisest, võivad taotleda piirkondlikust silmapangast pabereid ja arutada oma kavatsusi oma lähedaste ja arstiabi osutajatega.
Silmapanga kogutud kude võetakse pärast surma, ideaaljuhul 12 tunni jooksul elujõulisuse säilitamiseks. Silmapank peab enne jätkamist saama loa, saates tehniku denukleatsiooniprotseduuri läbi viima, et eemaldada kogu silm ja viia see tagasi silmapanka. Samuti vaatab tehnik tavaliselt kiiresti üle doonori keha, kui ilmneb haigusseisundi tunnuseid, mis sunnivad silmapanga silma hülgama, ja võtab verd, et silmapank saaks testida.
Silmapangas uuritakse doonori verd nakkushaiguste suhtes ning silm puhastatakse ja kontrollitakse. Sarvkest eemaldatakse ettevaatlikult ja säilitatakse säilituskeskkonnas, kus see võib kesta kuni kuus kuud, samuti võib silmapank koguda silmast klaaskeha, et seda kasutada võrkkesta irdumise ravis. Ülejäänud materjali võib edaspidiseks kasutamiseks salvestada või saata uurimisasutusele. Kui seda enam ei vajata, utiliseeritakse sellest lugupidavalt.
Silma annetamine silmapangale võib lõppeda kellegi teise nägemise taastamisega. Tänu sellele, et täpset vastavust ei nõuta ja sarvkesta saab säilitada, ei ole sarvkesta annetamise ootejärjekorrad nii pikad kui teiste siirdamist ootavate inimeste omad, kuid silmade annetamist on siiski vaja regulaarselt, ning elundite ja kudede doonorite suuremeelsust hinnatakse alati. Inimesed võivad tegeleda ka suunatud doonorlusega, näidates oma sarvkesta konkreetse retsipiendi pärast surma.
Elundite ja kudede annetamise käsitlemise kohta kehtivad konkreetsed seadused. Doonormaterjali võib võtta ainult siis, kui see on heaks kiidetud, ja alles pärast seda, kui patsient on surnud või ajusurmas ja seega elundite ja kudede annetamise kandidaat. Silmade annetamine on sageli võimalik, kui muud tüüpi annetamine ei ole võimalik, ja isegi kui kudet ei saa annetamiseks kasutada, saab seda kasutada väärtuslikes uuringutes, mis võivad aidata arstidel õppida silmavigastusi ravima ja ennetama.