Mis on sihtkapitali hüpoteek?

Sihtkapitali hüpoteek on hüpoteek, mille puhul laenuvõtja maksab laenuandjale hüpoteegi kehtivusaja jooksul ainult intressi ja teeb sihtkapitalipoliitikale eraldi makseid. Poliisi tähtaeg saabub siis, kui hüpoteek lõpeb, tasudes laenu põhiosa ja mõnikord pakkudes ülejääki, mis makstakse poliisi omanikule. Juhul, kui laenuvõtja sureb enne hüpoteegi lõppu, makstakse poliis välja kohe.

Sihtkapitali hüpoteegi puhul on laenuvõtjal kaks erinevat lepingut. Üks on kindlustusseltsiga sihtkapitalipoliitika jaoks. Tavaliselt esitab kindlustusandja siis, kui laenuvõtja hakkab eluasemeid ja laenu ostma, nn eelprojekti kirja, milles kirjeldatakse summat, mis peaks sihtkapitalis selle tähtaja saabudes sisalduma. Laenuvõtja sõlmib laenuandjaga ka kokkuleppe ainult intressiga laenu saamiseks, kasutades eelprojekti kirja tõendina selle kohta, et põhiosa makstakse tagasi, kui sihtkapitali hüpoteegi tähtaeg saabub.

Sihtkapitali hüpoteegi kehtivuse ajal saab laenuvõtja regulaarselt tagasiütlemiskirju, mis näitavad, kas sihtkapital on õigel ajal või mitte. Näiteks kui intressimäärad muutuvad, võidakse neid tähti kohandada, et kajastada tõsiasja, et sihtkapital jääb laenu tähtaja saabudes lühikeseks, kuna see ei teeni piisavalt raha. See nõuab, et laenuvõtja peab poliisile rohkem maksma, et tagada selle tähtaja saabumisel piisavalt raha.

Kui põhiosa sissemakse tähtaeg saabub ning poliisi tähtaeg saabub ja välja makstakse, võib tekkida ülejääk kas intressimäärade tõusu tõttu või hüvitiste tõttu, mida võidakse määrata, näiteks preemia aasta eest, mil kogu sihtkapital teenis oodatust rohkem raha. Selle ülejäägi võib laenuvõtja endale jätta pärast laenuandjale tagasi maksmist. Kui sihtkapital saab täis ja raha ei ole piisavalt, peab laenuvõtja hüvitama sihtkapitali hüpoteegi vahe.

Sihtkapitali hüpoteegid erinevad väga palju tagasimaksega hüpoteekidest, mille puhul laenuvõtjad saadavad laenuandjale iga kuu raha, et tasuda osa põhisummast ja osa intressidest. Mõnes piirkonnas on kritiseeritud ainult intressiga hüpoteeke, kuna mõnikord ei hallata neid hästi või jäetakse taotlemisprotsessi ajal arvele masseerima, et keegi saaks võtta hüpoteeklaenu, mis on tegelikult käsitsemiseks liiga suur. Siiski võivad need olla mõne laenuvõtja jaoks kasulikud tööriistad ning finantsnõustaja võib anda võimaluste kohta rohkem teavet.