Sihtkapitali arvestus on protsess, mille käigus jälgitakse, kategoriseeritakse ja registreeritakse finantstehinguid, mis hõlmavad mittetulundusühingu doonoripiiranguga investeerimisfonde. Tavaliselt kasutab see samu standardeid ja protsesse nagu tavaline finantsarvestus, kuid rakendab seda varade suhtes, millel on spetsiifilised piirangud, mis mõjutavad nende käsitlemist ja kajastamist raamatupidamises. Sihtkapitali arvestuse kõige olulisem ülesanne on jälgida, et annetaja poolt piiratud rahalisi vahendeid kasutataks jätkuvalt vastavalt annetaja väljendatud soovile, olenemata sellest, kui palju aega on annetuse tegemisest möödunud.
Teatud tüüpi mittetulundusühingud võtavad vastu annetusi, mida annetaja teatud eesmärgil piirab. Enamik jurisdiktsioone, mis tunnustavad mittetulundusühingute eristaatust, lubavad ka annetajatel seaduslikult määrata, kuidas organisatsioonile antud kingitust kasutada. Kui mittetulundusühing rikub annetuse kasutamise kokkulepet teatud viisil, võib annetaja nõuda kingituse tagastamist.
Kolledžid, ülikoolid, kultuuriasutused ja usuorganisatsioonid paigutavad teatud annetajatega piiratud kingitused kontole, mida nimetatakse sihtkapitaliks. Levinud sihtkapitali tüübid on stipendiumifondid, akadeemilised õppetoolid, ehitusfondid ja üldised investeerimisfondid. Mõned sihtkapitalid võimaldavad asutusel kasutada pearaha teatud viisil kuni fondi ammendumiseni, näiteks stipendiumifond. Muud tüüpi sihtkapitalid ei võimalda asutusel põhiosa kulutada. Selle asemel on asutusel lubatud annetused investeerida ja intresse kasutada tegevuskuludeks või muuks lubatud otstarbeks.
Asjaolu, et iga annetusega võib kaasneda piirang, mida asutus peab jälgima, tähendab, et sihtkapitali arvestus peab hõlmama eriprotseduure, et tagada vahendite nõuetekohane kasutamine. Üldtunnustatud raamatupidamisstandardid nõuavad asutustelt sihtkapitali eraldamist püsivalt piiratud varadeks ja ajutiselt piiratud varadeks. Püsiva piiranguga varad on kingitused, mis ei võimalda põhiosa kulutada. Ajutiselt piiratud varadel on piirangul ajaline piirang või lubatakse asutusel põhiosa mingil hetkel ära kasutada.
Sihtkapitali raamatupidamise teine eripära tuleneb asjaolust, et paljud mittetulundusühingud on valitsuse maksudest vabastatud. Sihtkapitali varade jälgimise protsess raamatupidamissüsteemis peab põhjendama varade ja tulude kasutamist jurisdiktsiooni maksuseadustikuga lubatud eesmärkidel. Sihtkapitali ebaõige kasutamine võib seada ohtu asutuse mittetulundusliku staatuse, samas kui sihtkapitali raamatupidamissüsteemi nõuetekohaselt haldamata jätmine võib kaasa tuua juriidilise ja maksukohustuse.