Mis on sidekriipsuga ühend?

Sidekriipsuga ühend koosneb kahest ingliskeelsest sõnast, mis on ühendatud sidekriipsuga. Need kaks sõna on sageli omadus- või nimisõnad ja neid saab kasutada üksi, kuid koos sidekriipsuga tähistavad nad erinevat asja. Levinud näited on “osalise tööajaga”, “kiire” ja “peatoimetaja”. Kuna inglise keel pole täiesti järjepidev ja kirjakeel muutub, ei ole sidekriipsuga liite kasutamine alati reguleeritud.

Sidekriipsuga liitsõna on üldiselt kõige vähem kasutatav liitsõna vorm. Sageli algavad sõnad lahtiühendina, edenevad sidekriipsuga ühendiks ja ingliskeelses sageli kasutatakse neid ühises leksikonis ühe sõnana. Näiteks on kahe sõna “võti” ja “tahvel” kombinatsioon, mida kasutati eraldi arvutitööriista kirjeldamiseks selle kasutamise algusaegadel. Seejärel ühendatakse need pärast mõningast kasutamist sidekriipsuga ühendiks: “klaviatuur”. Sageli, kui see kasutus muutub tavaliseks, kaotatakse sidekriips järk-järgult ja terminist saab ühesõnaline liit: “klaviatuur”.

Muutvates ja kirjeldavates asesõnades kasutatakse segaduse vältimiseks sageli sidekriipsu. Kirjeldavad sõnad, nagu suur aeg, kollakasroheline ja kõrghoone, kombineeritakse, et muuta laused selgemaks ja ühendada kaks omavahel mitteseotud sõna üheks ideeks. Mõiste nagu „suure ohuga olukord” ilma sidekriipsuta võib tekitada segadust. Mõiste viitab ilmselgelt olukorrale, millel on otsene oht. Ilma sidekriipsuta loeks see „suure ohuga olukord” ja võiks kirjeldada sama, mis sidekriipsuga, või võib kirjeldada „suurt” olukorda (nagu kõrgendatud), koos ohuga (mitte tingimata „suur”). See uus konstruktsioon muudab tähendust täielikult.

Samuti on ingliskeelsed terminid, mille sõnad on keskel või rohkem kui kaks sõna, tavaliselt sidekriipsuga, näiteks karussell, isa-in-law või kümneaastane. Sellistel juhtudel muudetakse termin enamasti mitmuseks, lisades sõnade komplekti viimasele tähe “s”. Mõnel ebatavalisel juhul muudetakse termin aga mitmuseks, lisades esimesele sõnale, tavaliselt nimisõnale, tähe “s”, näiteks “advokaadid”.

Paljud sõnad tekkisid Inglismaal germaani keelte all ühe tüüpi liitidena, kuid muutusid pärast keele muutumist 1066. aastal normannide sissetungi tõttu teist tüüpi ühenditeks. Mõned sõnad on lihtsalt aja jooksul muutunud ebamugava õigekirja või kasutuse tõttu ja mõned sõnad, nagu Herman Melville’i “Moby-Dick” algne pealkiri, jäeti lihtsalt välja, kuna need olid mõttekamad või tundusid ilma sidekriipsutamata loomulikumad.