Suhtlemine ja konfliktide lahendamine on omavahel tihedalt seotud, kuna suhtlus on sageli konfliktiläbirääkimiste võtmeelement. Konflikti lahendamine hõlmab tavaliselt erinevate meetodite kasutamist konflikti põhjuse väljaselgitamiseks ja seejärel konflikti lahendamise viisi leidmiseks, mis pakub asjaosalistele võimalikult suurt rahuldust. Seda tehakse sageli suhtlustehnikate ja põhimõtete, näiteks aktiivse kuulamise ja “mina”-lausete kasutamise kaudu. Suhtlemine ja konfliktide lahendamine on seetõttu omavahel seotud, kuna ühte kasutatakse tavaliselt teise ühise aspektina.
Ühel tasandil on suhtlemine ja konfliktide lahendamine eraldi mõisted, kuid neil on teatud ühised mõisted ja põhimõtted. Suhtlemine viitab tavaliselt viisidele, kuidas kaks või enam inimest nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt teavet edastavad. Konflikti lahendamine on protsess, mille käigus kahe või enama inimese vahel tekkinud konflikti arutatakse, mõistetakse täielikult läbi ja leitakse sellele konfliktile lahendus, mis on kasulik kõigile asjaosalistele. Selle konfliktide lahendamise protsessi hõlbustamiseks tuleks mõista suhtlustehnikaid. Suhtlemise ja konfliktide lahendamise erinevaid aspekte kasutatakse sageli koos.
Üks peamisi viise, kuidas suhtlust ja konfliktide lahendamist koos kasutatakse, on konflikti olemuse mõistmine ja võimaldada asjaosalistel toimuvat väljendada. Sellesse protsessi kaasatakse sageli aktiivne kuulamine; see on suhtlustehnika, mille käigus üks inimene kuulab teist ja peegeldab öeldut, mis näitab, et ta tõesti kuulab ja mõistab edastatud ideid. See hõlmab sageli küsimuste esitamist, öeldu kokkuvõtmist ja huvi üles näitamist selle vastu, mida teine inimene ütleb.
I-lausete kasutamine on ka viis, kuidas suhtlus ja konfliktide lahendamine on omavahel tihedalt seotud. I-laused on laused, mis algavad sõnaga “mina” ja võimaldavad inimesel väljendada oma tundeid viisil, mis võtab need tunded omaks. Konflikt võib sageli tekkida siis, kui kaks inimest süüdistavad teineteist konkreetses olukorras või selles, kuidas see olukord neid tundma on tekitanud. “Sa kritiseerid mind alati ja paned mind tundma end kasutuna” on “sina-avaldus”, mis süüdistab kedagi teist. Ümbersõnastades mina-lauseks — „Tunnen end hindamatuna, kui kuulen kogu aeg kriitikat“ – on süü kõrvaldatud ja tunnete algpõhjuse saab käsitleda kiretumalt.
Seda tüüpi meetodeid kasutatakse sageli nii suhtlemisel kui ka konfliktide lahendamisel. Seetõttu on vahendus- ja konfliktilahenduse väljaõppe saanud inimesel sageli suhtlusalane taust. Inimesed, kes soovivad oma elus konflikte vähendada või paremini lahendada, saavad neid tehnikaid kasutada ka enda ja teiste vahelise suhtluse paremaks hõlbustamiseks.