Sigis on terava konksu nokaga väikese kuni keskmise suurusega lind. Seal on ligikaudu 20 erinevat rästaliiki, millest suurem osa kuulub Laniidae perekonda. Nendel röövlindudel on lai ja mitmekesine toitumine. Neil on iseloomulike toitumisharjumuste tõttu ka ebameeldiv maine barbaarsete jahimeestena. Seda liiki leidub enamasti Euroopas, Aasias ja Aafrikas, Põhja-Ameerikas on ainult üks põliselanik.
Võrreldes muu kehaga on tibudel üldiselt suur pea. Nokk on terav ja konks ning seda kasutatakse saagiks rebimiseks. Nende lindude toidus on putukad, väikesed linnud ja väikesed imetajad; mõned liigid söövad ka roomajaid. Nende näiliselt barbaarsete toitumisharjumuste tõttu tuntakse enamikku lindude nimetusi lihuniklindudena. Kuigi neil on röövlindu sarnane nokk, on nende käpad ja sääred lühikesed ja õrnad, meenutades rohkem laululindu. See tähendab, et linnud ei saa saaki söömise ajal haarata ega hoida.
Pärast kiirelt kõrgelt ahvenalt hüppamist, et tabada sihtmärki ja katkestada selgroog, kannab rästas saagi teravate eenditega lähedalasuvale taimele. nende hulka kuulub tavaliselt okaspõõsas või isegi inimese looming nagu okastraat. Seejärel lüüakse saakloom jalaga, jättes linnule vabaduse kasutada oma teravat nokat ohvri õgimiseks. Kui saak on eriti suur, sööb rätik kõhu täis ja naaseb hiljem järelejäänud osa tarbima.
Ainus Põhja-Ameerikast pärit liik on tuntud kui kaljukas. Sellel linnul on hall, must ja valge sulestik ning selle pikkus on vaid 9 tolli (23 sentimeetrit) ja tiibade siruulatus on umbes 12 tolli (30 sentimeetrit). Metsakarbil on iseloomulik must vööt, mis kulgeb mõlemalt poolt noka otsast silmade taha. Sarnaselt paljudele räästaliikidele tapab see lind tavaliselt saagi seljaaju lõikamise teel, kasutades selleks väikest nokaharja. Kui see tehnika ebaõnnestub, eriti suurema saagi puhul, lööb lind oma ohvri vastu lähimat kõva pinda.
Punaseljaline variant on väga suure loodusliku levilaga rändliik. Ta pesitseb enamikus Euroopas ja Aasias ning veedab talvekuud Põhja- ja Kesk-Aafrikas. Erinevalt paljudest teistest liikidest püüab punaselg-rästas oma saaki lennates ja ajab saaki aktiivselt taga, mitte ei ole oportunistlik jahimees.