Shoah on teine sõna holokausti kohta. See pärineb heebrea keelest ja tähendab sõna-sõnalt katastroofilist murrangut. Holokaust ehk Shoah viitab natsipartei katsele 1930. aastate lõpus ja 1940. aastate alguses hukata massiliselt Euroopa juudi rahvast. Selle genotsiidi hulka kuulus ka teiste vähemusrühmade, nagu homoseksuaalide ja poliitiliste dissidentide mõrvad, kuid Hitleri “lõpliku lahenduse” tegelik keskpunkt oli juudid. Shoah’s mõrvati ligikaudu kuus miljonit juuti, enamasti massiliselt gaasikambrites.
Shoah on sajandeid kestnud ekslike ja vihkamispõhiste mõtete kulminatsioon juutide kohta. Egiptlased orjastasid juudid ja hiljem roomlased. Nad hajutati igasse Euroopa riiki ja aeti seejärel neist riikidest välja. Kui nii palju juute asus elama Saksamaale, Poola ja Austriasse, olid tagajärjed Teise maailmasõja ajal meeletult kohutavad.
Juutide ajaloos äärmiselt tähtsal kohal olev Shoah ei ole mitte ainult mälestus kujuteldamatutest kannatustest ja surmast, vaid ka tõuge juudi riigi arendamiseks. Pärast Shoah’d hakkasid paljud juudid rohkem huvi tundma kodumaa loomise vastu, kust neid ei saaks taga kiusata ega minema ajada.
Shoa mõju tunnevad endiselt tugevalt vähesed allesjäänud ellujääjad, ohvrite ja ellujäänute perekonnad ning teised. Iisraelis ja USA-s ning teistes maailma riikides tähistavad nii juudid kui ka mittejuudid ametlikult Shoah’d Yom HaShoah ehk holokausti mälestuspäeval. Sageli loetakse Yom HaShoah’l ohvrite nimesid kogu päeva jooksul ette, et püüda mõista, kui palju elusid kaotati. Sageli süüdatakse küünlad, loetakse luuletusi, peetakse kõnesid ja holokausti üle elanuid kutsutakse sageli oma lugusid rääkima. Yom HaShoah ehk holokausti mälestuspäeva peetakse juudi kalendri järgi Nissani 27. päeval. Läänekalendris langeb see tavaliselt aprilli lõpu või mai alguse päevale.
Lisaks määras ÜRO Peaassamblee 1. novembril 2005 27. jaanuari holokausti mälestuspäevaks. Mõned osalevad ka iga-aastasel elavate marssil, mis toimub Poolas asuvas peamises natside surmalaagris Auschwitzis.
Nende mälestuspäevade ja tegevuste põhjuseks on ohvrite mälestamine ja selliste julmuste kordumise vältimine. Lubadus “Ei kunagi enam” anti pärast holokausti. Kuid pärast Kambodžas, Rwandas ja Bosnias aset leidnud genotsiidid väidavad mõned, et rahvusvaheline üldsus ei pidanud seda lubadust. Teised aga vaidlevad vastu, et need genotsiidid ei tõusnud holokausti tasemele.
Kaasaegsetel juutidel ja teistel on eriti raske nendel aegadel meeles pidada shoah’d, võideldes samal ajal mõne holokausti ükskõiksuse ja mõnikord täieliku eitamise vastu. Mõned juudivastaste veendumustega inimesed väidavad, et tapeti palju vähem kui kuus miljonit, väites, et see arv on umbes miljon. Teised kinnitavad kindlalt, et holokausti pole kunagi toimunud.