Sharpe’i suhtarv on väga lihtne mõõdik investeeringu kasulikkuse hindamiseks. Selle eesmärk on arvutada ülemäärane tulu, mis on tootlus, mis on suurem kui lihtsalt turu kui terviku jälgimisega saavutatud tulu. Seda tulu arvestatakse seejärel kaasneva riski alusel. Kuigi Sharpe’i suhtarvu lihtsus on selle peamine eelis, võib see olla ka nõrkus.
Investeeringut analüüsiv inimene kasutab riski ja tulususe hindamiseks sageli Sharpe’i suhet. Tasakaal potentsiaalse või eeldatava investeeringutasuvuse ja riski vahel, et tegelik tootlus on väiksem või isegi negatiivne, on enamiku investeerimisotsuste puhul oluline tegur. Selle hindamise nõuetekohaseks tegemiseks tuleb tulusid hinnata muude võimaluste kontekstis. Eelkõige tuleks konkreetse investeeringu tootlust võrrelda investeeringuga seotud riski suurusega.
Sharpe’i suhe on üks viis seda teha. Lihtsamal kujul on suhe diferentsiaaltootlus jagatud standardhälbega. Erinev tootlus on omakorda portfelli tootlus miinus võrdlusindeksi tootlus. Kõik need mõisted on palju lihtsamad, kui nende nimed viitavad.
Portfelli tootlus on hinnatava investeeringu tootlus, väljendatuna protsentides. Võrdlusindeksi tootlust saab arvutada kahel viisil. Üks on võrrelda seda samaväärse investeeringuga, millel puudub tegelikult risk, näiteks valitsuse emiteeritud võlakirjaga. Teine meetod on võrrelda seda kogu seotud turu toimivusega. Näiteks üksiku aktsia hindamisel võiks võrdlusaluseks olla seotud aktsiaturu indeks. Esimest meetodit nimetatakse mõnikord algseks Sharpe’i suhteks, teist aga üldistatud Sharpe’i suhtarvuks või teabesuhteks.
Standardhälve on mõõt, millega võrreldakse, kui palju on investeeringu tootlus muutunud võrreldes kogu turu omaga. Selle lõpliku taseme võrdlemise asemel vaadeldakse selle meetmega investeeringu väärtuse koguliikumist ajas. Tavaliselt võetakse seda indikaatorina selle kohta, kui suur on investeeringuga seotud risk: mida rohkem see varieerub, seda suurem on nii kasumi kui kahju potentsiaal.
Sharpe’i suhtarvu rakendamisel on võimalik saada nn riskiga korrigeeritud tulu. See näitab, kui hästi investeering läks võrreldes võetud riskitasemega. See võib olla fondijuhi investori oskuste näitaja. Näiteks võib üks fondijuht olla viimase aasta jooksul saavutanud suurema tootluse kui rivaal. Kui konkurendil on kõrgem Sharpe’i koefitsient, võib see viidata sellele, et esimesel juhil lihtsalt vedas oma investeeringutega ja rivaal on tulevikus parem panus riski ja tulu tasakaalustamiseks.
Sharpe’i suhet on võimalik kasutada kas tagasiulatuvalt või prognoosina. Selle rakendamist ajaloolistele andmetele nimetatakse tagantjärele arvutamiseks. Selle rakendamine prognoosidele on eelarvutus.