Shakespeare’i kaheteistkümnes öö ehk What You Will on dramaturgi üks tuntumaid komöödiaid. Näidendi esimene teadaolev esitus pärineb 1602. aasta veebruarist. Kaheteistkümnes öö tugineb suuresti Apoloniuse ja Silla loole, mis on osa pikemast teosest, Barnabe Riche’i “Riche hüvastijätt sõjaväelasega”. Lisaks hõlmab näidend mitmeid teemasid, mis põhinevad kaheteistkümnenda öö traditsioonilistel tähistamisel.
Tudoris Inglismaal eelnes kaheteistkümnenda öö püha kolmekuningapäeva pühale ja tähistas kaheteistkümnepäevase jõuluaja lõppu. 5. jaanuari õhtul tähistasid pidutsejad eriliste jookide ja hõrgutistega pidupäeva lõppu. Näited, muusika ja mängud olid pidustuste olulisel kohal.
Kaheteistkümnenda öö pidustuste üks korduv element oli ühiskonnakorralduse ümberpööramine. Nautijad riietusid võõrastesse riietesse, sageli riietusse, mis ei vastaks nende sotsiaalsele seisundile. Teenindajad võisid võtta isanda rollid, samas kui kõrge staatusega isikud käitusid nagu teenijad. Pidustuste kaos aga ei kestnud; öö lõpus taastus ühiskond normaalseks.
Mõned neist teemadest esinevad näidendis, mis näib olevat kirjutatud sel pühal esitamiseks. Näiteks kangelanna Viola riietub meheks ja teda peetakse meheks. Samamoodi ihkab lordiks saada rumal sulane Malvolio, kes riietub naeruväärsetesse riietesse, et võita kauni aadlinaise Olivia süda.
Lisaks nendele teemadele võttis Shakespeare oma näidendi süžee elemente 1581. aastal Barnabe Riche’i välja antud loost Apolonius ja Silla. Selles loos hukkub Silla, noor naine, oma kiindumusobjekti jahtides laevahukku. Ta riietub rusudest päästetud meesterõivastesse ja jõukas naine, kes temasse armub, peab teda ekslikult meheks.
Sarnasused Kaheteistkümnenda öö ning Apoloniuse ja Silla loo vahel jätkuvad ka siis, kui Silla vend Silvio saabub õde otsima, et teda aga ekslikult pidada. Nagu Shakespeare’i näidendis, viivad selle eksliku identiteedi tagajärjed lõpuks õdede-vendade identiteedi paljastamiseni. Silla abiellub Apoloniusega, Silvio abiellub jõuka naisega ja kõik laheneb. Süžee skelett on väga sarnane Shakespeare’i omaga.
Apoloniuse ja Silla lugu ise tugineb pikale Rooma teatri ajast pärit ekslike identiteedilugude traditsioonile. Plautuse komöödia “Maenachmi” käsitleb samamoodi identsete kaksikute ekslikku identiteeti; see oli Shakespeare’i “Vigade komöödia” allikas. Riche sai oma süžee olulisi elemente selle traditsiooni teosest, Itaalia näidendist nimega Gl’Ingannati. Võimalik, et ka Shakespeare oli selle teosega tuttav.