Shakespeare’i “Henry V” on üks tuntumaid tema ajaloonäidendeid ja räägib Inglismaa kuninga sõjakäigust Prantsusmaal, mis kulmineerus ülekaaluka võiduga Agincourti lahingus 1415. aastal. Shakespeare’i näidend on tuletatud mitmest allikatest. Selle esmane allikas on Holinshedi kroonikad, ingliskeelne ajalooline tekst, mida Shakespeare on kasutanud mitme oma näidendi jaoks. See tugineb ka Shakespeare’i varasemate näidendite elementidele ja kaasaegsetele sündmustele.
1587. aastal ilmunud Holinshedi kroonikate teine trükk oli paljude Shakespeare’i ajaloonäidendite allikaks ja Henry V pole erand. Etenduse põhilugu, mis käsitleb Henry võitu prantslaste üle, on Holinshedi loomingus olemas. Lisaks esineb kroonikates lugu, et kuningas oli nooruses purjus ja lahus, mis annab suure osa Henry IV 1. osa, Henry IV 2. osa ja Henry V vahelisest jutukaarest. Shakespeare kasutas seda keskset lugu oma näidendi struktuurina, lisades täiendavaid stseene ja tegelasi, et luua narratiiv, mida ta soovis saavutada.
Lisaks Holinshedile konsulteeris Shakespeare ka teiste Henry V-ga seotud allikatega. Üks neist võis olla Edward Halli teos The Union of the Two Illustrious Families of Lancaster and York. Shakespeare võis lugeda ka Henry ladinakeelset elulugu Henrici Quinti Angliae Regis Gesta, mis pärines Henry valitsemisajast.
Henry V järgib Richard II ja Henry IV kahte osa, moodustades neljaosalise narratiivi, mis käsitleb valitsemise ja sõja küsimusi. Henry V-d on kujutatud paljuski kangelasliku valitsejana, kes ühendab ettevaatlikkuse ja poliitilise kavaluse vapruse ja sõjalise oskusega. Lavastus valgustab ka sõjapidamise mõju lihtrahvale, kujutades nii lihtsõdurite raskusi kui ka tähistades tavaliste inglaste rolli tunduvalt suurema Prantsuse armee lüüasaamisel.
Näidendi esmaettekanne oli uuele Inglismaa kuningale James I-le, kes oli varem valitsenud Šotimaa James VI nime all. Mõned teadlased on väitnud, et Henry V, nagu ka teised näidendid selles jadas, on ideaalse kuninga tunnuste üle arutledes mõeldud toetama Jamesi positsiooni Elizabeth I pärijana. Nagu paljud Shakespeare’i ajaloolised näidendid, on ka poliitilised elemendid Henry V teost saab tõlgendada mitmeti, kusjuures 16. sajandi ja 17. sajandi alguse poliitika võib olla sama oluline kui 15. sajandi ajalugu.