Teatavasti on näitekirjanik William Shakespeare mitmed oma näidendid tuginenud vanematele allikatele. Shakespeare’i tragöödia või probleemnäidend “Ateena Timon” võib pärineda Vana-Kreeka teostest, nagu Luciani “Misantroop Timon” ja Plutarchose “Antoniuse elu”. Timoni tegelaskuju on samuti iidne. Arvatakse, et ta esines Phrynicuse kreeka tragöödiates, mis pole säilinud. Timonile viitab ka kreeka koomik Aristophanes.
Algselt üheks kirjaniku tragöödiaks peetud “Ateena Timonit” on hiljem hakatud vaatlema probleemnäidendina, kuna teoses on ka komöödia elemente. Tõenäoliselt ei toodetud näidendit Shakespeare’i ajal ja tõenäoliselt ei valminud see ka tema surma ajal. Mõned teadlased usuvad, et selle kirjutasid Shakespeare ja teine näitekirjanik Thomas Middleton.
“Ateena Timoni” peategelane on jõukas ateenlane Timon, kes on misantroop või inimene, kellele ei meeldi teised. Lavastuse alguses on Timon tegelikult helde tegelane, kuid ta muutub pärast seda, kui ta on kaotanud oma rikkuse ja saanud ära need, keda ta oli varem aidanud. Timon esines tegelaskujuna esmakordselt 5. sajandil e.m.a, näitekirjaniku Phrynicuse tragöödiates, kes oli üks esimesi kreeka tragöödia kirjutajaid. Phrynicuse täisnäidendeid ei ole säilinud, vaid üksikud fragmendid. Arvatakse aga, et üks tema tragöödiatest keskendus Timoni tegelaskujule.
Ateena Timoni tegelaskuju on maininud ka hilisemad kreeka näitekirjanikud ja kirjanikud. Näitekirjanik Aristophanese komöödias “Lysistrata” on viidatud Timonile. Selles laulab naiste koor Timonist, nimetades teda “tõeliseks fuuria pojaks” ja “karmiks kliendiks”. Samanimelist tegelast mainivad ka Plutarchos ja Platon, nagu ka hilisemad Rooma kirjanikud, nagu näitekirjanikud Seneca ja Plinius Vanem.
Arvatakse, et Shakespeare’i “Ateena Timon” inspireerisid tõenäoliselt kaks teost Plutarkhose “Marcius Antoniuse elu” ja kreeka satiiriku Luciani “Timon, misantroop”. Timonit mainitakse Plutarchose teostes vaid põgusalt. Shakespeare võis neid kahte teost enne oma näidendi kirjutamist tegelikult lugeda. Teine võimalik lavastuse allikas on 1566. aastal avaldatud ja William Painteri kirjutatud lugude kogu nimega “Rõõmupalee”. “Rõõmupalee” esimene köide sisaldas 60 lugu, millest üks kandis nime “Ateena Timon” ja jutustas “Ateena Timoni, inimkonna vaenlase kummalisest ja metslikust olemusest koos tema surmaga, matmisega, ja epitaaf.”