Shabu shabu ehk syabu syabu on Jaapani kulinaarne roog, mis pärineb Mongoolia nabemono ehk “ühe poti” toiduvalmistamise traditsioonist. Selle roa serveerimisel asetatakse õhukesed veiselihaviilud ühisesse keeva veega potti ja nipsutatakse edasi-tagasi kuni valmimiseni. Köögivilju nagu seened, kapsas, kress ja kevadkrüsanteemid keedetakse samuti korraks ning kastetakse erinevatesse kastmetesse. Shabu shabu sarnaneb teise nabemone roaga, mida nimetatakse sukiyakiks, kuid kasutatud kastmed pole nii magusad.
Shabu shabu tõlkes tähendab umbkaudselt “swiish swish”, mis viitab helile, mis kostub liha viilude läbimisel. Kuigi veiseliha oli esimene liha, mida selles roas kasutati, võivad kaasaegsed Jaapani restoranid pakkuda ka viilutatud sealiha, pardi, homaari, krabi või kana. Vett võib maitsestada teatud tüüpi pruunvetikaga, mis eemaldatakse vahetult enne teeninduse algust. Paljud shabu shabu restoranid kasutavad laua keskel ümmargust fondüütaolist potti, et mitmel einestajal oleks võimalus ise toitu valmistada.
Arvatakse, et legendaarne mongoli juht Tšingis-khaan töötas sõjaliste kampaaniate ajal kütuse säästmiseks välja algelise shabu shabu vormi. Sõdurid kogunesid suurte keeva veega anumate ümber, et küpsetada veise- või muud ulukiliha. See ühine toiduvalmistamise idee jõudis lõpuks Jaapanisse Hiina ja Mongoolia immigrantide kaudu.
Filmis Lost in Translation võib näitlejaid Bill Murrayd ja Scarlett Johannsoni näha einestamas traditsioonilises Jaapani shabu shabu restoranis. Väike ümmargune keeva veega pann asub laua keskel. Mõlemad tegelased märgivad menüüpunktide sarnasust, mis kõik näivad olevat identsed viilutatud veiseliha taldrikud. Seda peaksid kõik sööjad tellimust tehes mõistma. Enamasti piirduvad teie valikud portsjoni suuruse või lihatüübiga. Ülejäänud eine koosneb tavaliselt tavalisest köögiviljakandikust ja aurutatud riisist. Aeg-ajalt keedetakse keeduveest supp, mida serveeritakse viimasena.