Mis on sfäärilised bakterid?

Sfäärilised bakterid on rühm baktereid, mida iseloomustab sfääriline kuju, kuigi mõnikord näivad need ühelt poolt venitatud või lamedad. See rühm esindab ühte kolmest morfoloogiast, milles need organismid on struktureeritud, ülejäänud kaks on vardakujulised bakterid ja spiraalsed bakterid. Üksikult tuntakse neid baktereid kookidena, ühiselt kokkidena ja kookoidide klassidena. Kõige sagedamini esinevad sfääriliste bakterite isendid on Staphylococcus ja Streptococcus, millest viimane on võimeline moodustama pikki ahelaid.

Üldiselt erinevad bakterid teistest elusorganismidest selle poolest, et nad on üherakulised ning neil puuduvad mitokondrid ja kloroplastid. Nad võivad areneda ka erinevates keskkondades, sealhulgas väga äärmuslikes tingimustes. Sfäärilised bakterid on aga ainulaadsed, kuna nad võivad eksisteerida üksikult või paarikaupa, viimaseid nimetatakse diplokokkideks. Samuti võivad nad moodustada neljaliikmelisi ahelaid (tetrakokid), kaheksa või enama rühma rühmi (sarcinae) või paikneda klastriteks (stafülokokid).

Baktereid klassifitseeritakse lisaks kujule ka rakuseina struktuuri järgi. Täpsemalt eristatakse plasmamembraani või välismembraaniga plasmamembraani olemasolu. Struktuur määratakse joodivärvi süstimisega testis, mida nimetatakse Grami plekkiks. Bakterirakud, mis säilitavad lilla värvi, on väidetavalt grampositiivsed. Sellesse klassifikatsiooni kuuluvad sfäärilised bakterid.

Need bakterid võivad esineda aeroobsete või anaeroobsete organismidena, märgid, mis näitavad, kas ellujäämiseks on vaja hapnikku. Kuna need on grampositiivsed, ei suuda seda tüüpi bakterid kuumuse või kuivatamise tõttu hävitada. Seda seetõttu, et neil on paksemad rakuseinad kui teistel bakterirühmadel. Kahjuks pakub see aspekt teatud sfääriliste bakterite tüvedele kaitset keha immuunsüsteemi rünnakute ja hävitamise eest.

Stafülokokk leidub nahal ja limaskestadel. Kuigi enamik selle perekonna liike on täiesti kahjutud, toodavad mõned toksiine, mis põhjustavad haigusi. Selle liigi süüks võib panna näiteks toidumürgituse. Staphylococcus aureus on seotud toksilise šoki sündroomiga, S. epidermidis kuseteede infektsioonidega ja metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus (MRSA) on eriti tugev liik, mida haiglapalatites kergesti edasi kandub. Seda tüüpi bakterid on ka gonorröa süüdlased.

Streptokokki leidub ka nahal, aga ka suus ja soolestikus. Sellesse sfääriliste bakterite klassi kuuluvad liigid on seotud kopsupõletiku, endokardiidi ja ka meningiidiga. Kuna S. viridansi leidub suus, on see süüdi enamiku hambaabstsesside tekkes. Lisaks nakatab S. agalactiae ligikaudu kolmandikku fertiilses eas naistest ja võib raseduse ajal imikutele edasi anda.