Mõiste “separatism” viitab samast rahvusest, religioonist, rassist või muust tunnusest inimeste soovile eraldada end suuremast rühmast või rahvusest. See soov võib olla tingitud sellest, et need inimesed tunnevad end suurema rühma poolt rõhutuna või diskrimineerituna, või see võib olla suurema ühtsuse või iseseisvuse loomine rühma kuuluvate inimeste vahel. Separatistlikke liikumisi nimetatakse ka eraldumisliikumiseks, kui rühmitus soovib eralduda või taanduda suuremast poliitilisest grupeeringust ja moodustada oma riiki. Muudel juhtudel võib rühm soovida elada ainult oma alal suuremas riigis ja säilitada teatud aspektides autonoomiat või iseseisvust, olles samal ajal riigi poolt muul viisil juhitud.
Separatismi põhjused
Separatistlikud liikumised tekivad mõnikord vastusena kultuurilisele rõhumisele, etnilisele vägivallale või teistele rühmadele antud õiguste äravõtmisele. Muul ajal võib separatistlik liikumine olla ajendatud soovist olla omavalitsus. Majandus, poliitika ja religioon võivad samuti olla separatismi motiveerivad tegurid, näiteks kui rühm tunneb, et rikkust hoitakse kinni või teatud poliitilised parteid või religioonid domineerivad ühiskonnas või riigis. Teine põhjus võib olla ajaloolise vea parandamine, näiteks siis, kui rühm soovib tagasi nõuda maad, mille teine rühm on tema arvates valesti võtnud.
Vastused separatismile
Separatismile on reageeritud sama palju kui separatistlikke liikumisi. Suurem valitsus võib püüda rahuldada väiksemate rühmade soove, näiteks parandades elamistingimusi, suurendades juurdepääsu rikkusele või andes poliitilisi õigusi. Muudel juhtudel võib riik separatistliku liikumise nõudmistele järele anda, lubades rühmitusel eralduda ja moodustada oma riik. Valitsus võib selle asemel otsustada separatistlikele liikumistele vastu seista edasise rõhumise või isegi sõjaga. Seda, kas separatistliku liikumise tulemuseks on uus iseseisev riik või olulised muutused suuremas valitsuses, mõjutavad paljud ühiskondlikud tegurid.
Näited
Paljud kaasaegsed riigid on moodustatud separatistlikest liikumistest, sealhulgas Iisrael, Kreeka, Alžeeria ja Bangladesh. USA oli samuti separatismi tagajärg. Ameerika kolonistid tundsid, et nende Inglise koloniaalvalitsejad rõhusid neid poliitiliselt ja majanduslikult. Nad tahtsid olla isevalitsev riik ja võitlesid edukalt Ameerika iseseisvussõjas, et saavutada iseseisvus Suurbritanniast. Separatism põhjustas ka Ameerika kodusõja, sest lõunaosariigid tahtsid liidust lahku lüüa, kuid see liikumine leidis liidu vastupanu ja see ei õnnestunud.