Reumatoidartriidi test hõlmab mitut erinevat tüüpi uuringut. Esiteks viiakse läbi intervjuu, et selgitada välja patsiendi sümptomid ja riskifaktorid tema haigusloo põhjal. Järgneb füüsiline läbivaatus, mille käigus arst otsib märke, mis näitavad mõjutatud piirkondi, samuti seda, mil määral patsient kannatab reumatoidartriidi all. Seejärel tehakse vereanalüüsid, et määrata kindlaks reumatoidartriiti põhjustavate ainete tase. Uuringute hulka võib kuuluda ka meditsiinilised pildiuuringud, näiteks magnetresonantstomograafia (MRI).
Reumatoidartriit on krooniline põletikuline haigus, mis põhjustab keha liigeste turset, mille tagajärjeks on valu ja ebamugavustunne. Turse põhjustab patsiendi enda immuunsüsteem, kuna veres leiduvad antikehad tuvastavad ekslikult liigeste limaskesta kahjulike elementidena ja ründavad. Lisaks liigesevalule võivad reumatoidartriidi juhtumid põhjustada ka väsimust ja palavikku.
Reumatoidartriidi testi esimene samm on avavestlus, mille käigus patsient tuvastab erinevad sümptomid, mida ta kogeb. Samuti võetakse arvesse patsiendi haiguslugu, mis võimaldab arstidel hinnata nii reumatoidartriidi diagnoosimise kui ka raviga seotud riskitegureid. Kui häire esineb näiteks mõnel pereliikmel, on patsiendil suurem eelsoodumus seda ise välja arendada.
Järgmisena tehakse patsiendi füüsiline läbivaatus. See reumatoidartriidi test võimaldab arstidel näha, millised kehapiirkonnad on kahjustatud, millest kõige levinumad on jalgade ja käte väikesed liigesed. Füüsiline läbivaatus võimaldab ka arstidel märgata probleemi tõsiduse märke. Turse, punetus ja liigutuste ulatus annavad ülevaate sellest, kui palju kahju reumatoidartriit põhjustab.
Reumatoidartriidi testi raskus tuleb verelabori töös. Mitmeid vereproove uuritakse erinevate identifitseerivate ainete suhtes. Ainete kõrge tase, sealhulgas reumatoidartriidi faktor, c-reaktiivne valk ja antinukleaarsed antikehad, viitavad kõik reumatoidartriidi olemasolule ja astmele. Vere võib läbida ka teise reumatoidartriidi testi erütrotsüütide settimise määra jaoks, mis võimaldab arstidel tuvastada põletiku olemasolu.
Kui muud testid ei anna piisavalt andmeid, võivad arstid soovitada ka meditsiinilisi pildiuuringuid. MRI või röntgenikiirgus võib paljastada kõrvalekaldeid, mida teised testid ei tuvasta. Seda tüüpi reumatoidartriidi testi saab kasutada nii ravi edenemise jälgimiseks kui ka reumatoidartriidi diagnoosimiseks.