Mõrv on ohvri ellujääjatele ja ühiskonnale laiemalt suur tragöödia ning õiguskaitseorganid võtavad seda väga tõsiselt. Mõrvajuurdlus algatatakse iga kahtlase surma korral ning mõrvajuurdluse käigus järgitakse tõendite kogumise ja kahtlustatavate küsitlemise ajal mitmeid täpseid samme, et juhtum saaks edukalt kohtusse anda ja süüdistuse esitada. Mõrvajuurdluses osalevad korrakaitsjad on spetsiaalselt koolitatud, et nad teaksid, kuidas käsitleda ja töödelda tõendeid, kaitsta kuriteopaika ning lõpuks anda vajadusel kohtus tunnistusi.
Kõik mõrvauurimised saavad alguse mõrvast endast, millest tavaliselt teatab keegi, kes ohvriga kokku puutub. Ohvri leidnud inimesel palutakse kohapeale jääda ning sündmuskohale saabub korrakaitsemeeskond koos meditsiinimeeskonnaga. Esimene asi, mis igal mõrvasaidil toimub, on kontrollimine, et ohver on tegelikult surnud. Tavaliselt saabuvad esmalt parameedikud, seejärel koroner, kes kuulutab surma ja annab sündmuskoha üle korrakaitsjatele. Järgmiseks määratakse mõrvajuurdluse eest vastutav ohvitser, kes asub sündmuskohta turvama, et minimeerida tõendite saastumist. Vastutaval ametnikul on tavaliselt olnud eelnev kogemus mõrva uurimisega.
Kohe luuakse kõigi saidil või selle ümbruses viibivate isikute logi. Tavaliselt tehakse meditsiinilisele reageerimismeeskonnale sõrme- ja jalajäljed koos kõrvalseisjatega, et sündmuskohalt leitud märgiseid oleks lihtne tuvastada. Mõrvajuurdluse järgmine samm on sündmuskoha vaatlemine ja pildistamine. Midagi, sealhulgas keha, ei liigutata enne, kui stseen on täielikult üles kirjutatud ja pildistatud, et midagi ei jääks kahe silma vahele. Kui meeskonnad sündmuskohta pildistavad, panevad nad sildid asjadele, mida tuleks tõendite saamiseks koguda, nagu vereplekilised riided, relvad ja muud saidil huvipakkuvad objektid.
Kõigi mõrvajuurdluste ajal on kohapealsed inimesed väga ettevaatlikud, et vältida kogemata tõendite saastamist. Kantakse kindaid ja jalanõude kaitsesaapaid ning riiete katmiseks kasutatakse ülikondi, et uurijate kiud, juuksed ja muu rämps sündmuskohta ei saastaks. Sündmuskoha kontrollivad rangelt vastutavad ametnikud ja kui kõik on dokumenteeritud, alustatakse tõendite eemaldamist. Tavaliselt eemaldatakse esimesena keha; koroneri kabinet viib selle ära lahkamisele. Järgmiseks kogutakse tõendid, pakitakse need kottidesse ja saadetakse analüüsimiseks kuritegevuse laborisse.
Kriminaalmõrvade uurimise oluline osa on inimestevaheline suhtlus. Pärast tõendite kogumist ja ülevaatamist küsitlevad õiguskaitseametnikud mõrvaga seotud inimesi. Mõnikord on juhtum väga selge: näiteks oli tunnistajaks, kuidas mees tulistas oma naist. Sel juhul küsitletaks abikaasat koos tunnistajatega, et õiguskaitseorganid saaksid olla kindlad, et ükski detail ei jäänud kahe silma vahele. Muudel juhtudel ei pruugi süüdlase isik olla nii selge ning uurimine võib venida kaua, enne kui rohkem infot paljastatakse või juhtumist ametlikult loobutakse. Sel perioodil järgivad õiguskaitseorganid kodanike näpunäiteid ja inimesi, kes teavad mõrvast midagi, julgustatakse kurjategija kohtu ette toomiseks õiguskaitseorganitega ühendust võtma.