Arstid kasutavad atsidoosi diagnoosimiseks sageli arteriaalse vere gaasi (ABG) testi ja põhilise metaboolse profiili vereanalüüsi. Kopsud ja neerud on kehas peamised happe/aluse puhvrid ning need testid näitavad üldiselt, milline süsteem on mõjutatud. Täiendavad testid näitavad üldiselt, kas haigusseisundid või toksilisus on soodustavad tegurid. Diabeet, vähk, südame-, neeru- ja maksahaigused koos kopsuhaigusega võivad põhjustada atsidoosi. Ravi võib hõlmata hapniku lisamist või naatriumvesinikkarbonaadi infusioone, et vähendada happe taset veres.
Kui happesisaldus kehavedelikes tõuseb üle normaalse taseme, nimetatakse seda seisundit atsidoosiks, mis võib olla põhjustatud süsinikdioksiidi kõrgenenud tasemest. Kopsud ja neerud hoiavad kordamööda hapete ja aluste tasakaalu kehas. Kui kopsud ei saa piisavalt hapnikku, suureneb süsihappegaasi tase veres, mis põhjustab respiratoorset atsidoosi. Kui see juhtub, püüavad neerud seda kompenseerida, võimaldades naatriumvesinikkarbonaadi suurenemist vereringes.
Metaboolne atsidoos tekib siis, kui neerud ei suuda verest piisavalt happeid välja filtreerida. Kopsud reageerivad sellele, võttes happe neutraliseerimiseks rohkem hapnikku. Diabeetiline atsidoos, mida nimetatakse ka ketoatsidoosiks, on ketoonide esinemise tagajärg vereringes, mis on tekkinud, kuna keha ei suuda veresuhkru taset reguleerida. Laktatsidoos võib tekkida pärast intensiivset füüsilist koormust või südame-, neeru- või maksahaiguse tõttu.
Tervishoiuteenuse osutajad kasutavad tavaliselt ABG-d atsidoosi diagnoosimise vahendina. Test näitab hapniku ja süsihappegaasi osarõhku ning vere pH-d. See näitab ka hapniku ja naatriumvesinikkarbonaadi taset. Kui ABG näitab, et vere pH on alla 7.35, diagnoositakse atsidoos. Süsinikdioksiidi või naatriumvesinikkarbonaadi taseme langus näitab, kas atsidoos on hingamisteede või metaboolne.
Tervishoiuteenuse osutajad tellivad sageli metaboolse põhiprofiili ehk chem-7 vereanalüüsi, et saada teavet elektrolüütide tasakaaluhäirete kohta, mis võivad kaasa aidata atsidoosi tekkele. Laboritehnik teeb analüüsi üldjuhul pärast veenist vere võtmist. Test annab teavet glükoosi, kaltsiumi, naatriumi ja kaaliumi taseme kohta. Põhilised metaboolsed profiilid näitavad ka kloriidi, süsinikdioksiidi või naatriumvesinikkarbonaadi, vere uurea lämmastiku (BUN) ja kreatiniini taset veres.
Hüperkloreemiat või normaalsest kõrgemat kloriidisisaldust näitavad testid võivad olla metaboolse atsidoosi diagnoosimise aluseks. Hüpokloreemia või kloriidide taseme langus viitab üldiselt sellele, et respiratoorse atsidoosi diagnoos on sobiv. Ebanormaalselt kõrge süsinikdioksiidi tase viitab tavaliselt respiratoorsele atsidoosile, samas kui normaalsest madalam tase viitab ketoatsidoosile või metaboolsele atsidoosile. Hüperkaleemia või kõrgenenud kaaliumisisaldus võib viidata metaboolsele või respiratoorsele atsidoosile.