Sügelemine ja nahavähk võivad mõnel juhul olla tihedalt seotud. Näiteks naha T-rakuline lümfoom on verevähk, mis võib rünnata ka nahka. Kui see juhtub, võivad sügelussümptomid püsida kogu kehas. Lamerakuline kartsinoom on nahavähk, mis võib põhjustada sügelust suurtes punastes nahalaikudes. Oluline on märkida, et nahavähi puhul ei esine alati sügelust – melanoom ja basaalrakuline kartsinoom on kahte tüüpi nahavähki, mis sageli ei põhjusta sügelust.
Naha T-rakuline lümfoom (CTCL) on üldine termin, mis viitab paljudele naha lümfoomidele. See on spetsiifiliselt vähk, mis hõlmab T-lümfotsüüte ehk valgeid vereliblesid ning kahjustab ka verd ja nahka. CTCL on haruldane haigus ja arstid peavad seda sageli ekseemi või dermatiidiga, kuna patsiendid kaebavad rutiinselt sügelevate lamedate, punaste ja ketendavate nahalaikude üle.
CTCL võib esineda ka naastude või kasvaja faasides. Naast on paks kõrgendatud nahakahjustus, kasvaja aga suurem kahjustus, mis võib haavanduda. CTCL-i kõige levinum variatsioon on mükoos fungoides ja Sezary sündroom on selle haiguse kaugelearenenud staadium. Sezary sündroomiga patsientidel on tavaliselt punetav nahk, mis on kuum, valus, ketendav ja sügelev.
Sügelemine ja nahavähk on paljudel in situ lamerakk-kartsinoomi juhtudel omavahel seotud. Seda nimetatakse Boweni tõveks, mis sai nime arsti järgi, kes selle 1900. aastate alguses avastas. Mõiste “in situ” näitab, et nahavähk on pinnavormis ega ole läbi nahakihtide sissepoole kasvanud. Lamerakk-kartsinoomid võivad tekkida kõikjal kehal, sealhulgas limaskestadel ja suguelunditel. Kõige levinumad piirkonnad on aga need, mis on sageli päikese käes, sealhulgas jalad, käed, käed, alahuul ja kõrva välisserv.
Lamerakk-kartsinoom in situ algab tavaliselt punase ketendava laiguna. Mõned laigud on pruunid ja meenutavad melanoomi ning laigud tekivad sageli koorikuks või eralduvad ja sügelevad. Diagnoosi kinnitamiseks tehakse tavaliselt biopsia. Suurim risk lamerakk-kartsinoomi tekkeks on inimestel, kellel on blondid või punased juuksed, hele nahk ja hallid, rohelised või sinised silmad. Eriti ohustatud on need inimesed, kes tegelevad õues või kes veedavad liigselt vaba aega päikese käes. Täiendavad riskitegurid hõlmavad paljusid tõsiseid päikesepõletusi varases eas, kokkupuudet arseeni või kemikaalidega ning kõrget vanust.
Ketendus, sügelus ja nahavähk ilmnevad sageli koos. Üks konkreetne märk on naha haavand, mis ei parane või muutub järsult välimuselt. Olemasolev haavand, mis veritseb, sügeleb või muutub põletikuliseks, on teine tõenäoline vähi sümptom.
Haigused, mille puhul sügelus ja nahavähk ei ole tavaliselt seotud, on melanoom ja basaalrakuline kartsinoom. Melanoom on tavaliselt valutu ja seda iseloomustab tõenäoliselt olemasoleva muti suuruse, värvi, kuju või tunnetuse muutus. Basaalrakuline kartsinoom on üks levinumaid nahavähki ja võib välimuselt tavalisest nahast veidi erineda. Seda võib iseloomustada vahajas, valge, heleroosa või pruuni värvi nahamuhk või -kasv.