Mis on seos pragmaatika ja diskursuse vahel?

Keeles on pragmaatika ja diskursus omavahel tihedalt seotud. Diskursus on meetod, kas kirjalik või verbaalne, mille abil ideed edastatakse korrapäraselt ja arusaadaval viisil. Tegusõnana kasutatav diskursus viitab ideede või teabe vahetamisele vestluse kaudu. Võrreldes hõlmab pragmaatika keelekasutust konkreetsete vajaduste rahuldamiseks või etteantud eesmärgil. Sellisena on pragmaatika ja diskursus seotud, kuna pragmaatika on vahend, mille abil saavutatakse diskursuse eesmärk.

Nii pragmaatika kui ka diskursus hõlmavad mõisteid, mis on palju sügavamad kui pelgalt sõnamääratlused ja lauseehitus. Erinevalt grammatikast, mis hõlmab õiget keelestruktuuri reguleerivaid reegleid, keskendub pragmaatika ja diskursus kõne- või kirjakeele tähenduslikkusele. Sõltumata sellest, kas ta jutustab, selgitab, juhendab või palub, on kõnelejal või kirjutajal suhtlemiseks ettenähtud eesmärk. See, kuidas kõneleja või kirjanik konstrueerib lauseid oma eesmärgi saavutamiseks, hõlmab nii pragmaatikat kui ka diskursust.

Näiteks on mitmeid viise, kuidas inimest kuuma pinnaga kaasneva põletusohu eest hoiatada. Mõiste selgitamise protsess peab järgima loogilist järjekorda, et kuulajad seda mõistaksid. Kõneleja võib selliste seletuste sõnastust muuta olenevalt kuulajate vanusest ja arenguvõimest. Seletusjärjekorra määramine on diskursus, samas kui seletuse sõnastamise määramine erinevatele auditooriumidele on pragmaatika.

Pragmaatika ja diskursus käivad käsikäes kontekstiga. Publiku jaoks kasutatava keele muutmine on pragmaatika lahutamatu osa, kuid võib kergesti mõjutada konteksti vihjeid ja seega mõjutada diskursust. Liiga palju muudetud või kontekstist välja võetud laused kaotavad võimaluse vestlust edasi viia. Ilma konkreetsele lausele eelneva või järgneva vajaliku teabeta võib selle tähendus kergesti kaduda. Sellised väljajätmised mõjutavad vestluse või teksti sidusust, muutes seega ühiste arusaamade säilitamise keeruliseks.

Samuti võib pragmaatika sotsiaalsete reeglite järgimata jätmine diskursust drastiliselt mõjutada. Kuigi need ei pruugi olla reeglid samas tähenduses kui grammatika, hõlmavad pragmaatika reeglid selliseid mõisteid nagu nii kõnelejale kui ka kuulajale aega ideede väljendamiseks, ideede laiendamine või ümbersõnastamine mõistmise suurendamiseks või kõneleja eesmärgiga kõige paremini sobivate sõnade valimine. Kui kõneleja näiteks midagi taotleb, võib halb sõnavalik muuta taotluse pigem nõudlikuks. Teise võimalusena võib keeruline lauseehitus või liiga pikk selgitus õõnestada diskursuse eesmärki, muutes kuulajatel või lugejatel võimatuks kaasa rääkida.