Mälu kirjeldab inimese võimet meenutada teatud sündmusi, fakte ja oskusi, samas kui keskendumine viitab võimele keskenduda mõnele konkreetsele teemale või keskkonna osale, välistades teised. Selgeim seos mälu ja keskendumisvõime vahel on näha selles, et inimesed mäletavad tõenäolisemalt teavet või sündmusi, millele nad keskenduvad. Inimene, kes keskendub näiteks raamatu lugemisele, mäletab tõenäolisemalt raamatust pärinevat teavet kui taustal kõlava laulu sõnu. Teine seos mälu ja keskendumise vahel ilmneb selles, et mõnel juhul juhib mälu tegelikult keskendumist; inimesed kalduvad suunama oma tähelepanu keskkonnale oma mälestuste põhjal, kuna mälu võib anda keskendumiseks konteksti.
Suurenenud keskendumisvõime parandab inimese võimet siduda keskendumisobjektide erinevaid aspekte mällu. See seos mälu ja keskendumise vahel pakub suurt huvi psühholoogidele, haridustöötajatele ja õpilastele. Meeldeõppimine on hariduse oluline aspekt nii akadeemilises ringkonnas kui ka tööalases koolituses. Õppijad saavad kasutada mälu ja keskendumisvõime vahelist seost, et parandada teabe meeldejätmise kiirust. Kontsentratsiooni parandamiseks ja seeläbi mälu parandamiseks saab teha palju erinevaid toiminguid.
Mälu ja keskendumisvõimet saab drastiliselt parandada oma õpikeskkonna kontrollimisega. Häirivate tegurite (nt telefonid, taustamuusika ja televiisor) vältimine võimaldab suunata tähelepanu materjalile, mis tuleb meelde jätta. Isegi kui need segajad jäävad tagaplaanile, võivad need ikkagi keskendumist häirida, vähendades seeläbi mälu ja keskendumise vahelise seose tõhusust. Õppimine vaikses ruumis, mis sisaldab kõiki vajalikke õppematerjale ja ei sega segajaid, kaitseb keskendumist väliste segajate eest ja võib oluliselt suurendada suure hulga teabe meeldejätmise kiirust.
Mälu ja keskendumisvõime vaheline seos toimib mõlemal viisil – mälul võib olla otsene mõju sellele, kuidas inimene keskendub. See kehtib eriti tuttavate keskkondade kohta, kus inimene on veetnud palju aega. Uues keskkonnas, näiteks uues kontoris, otsib pastakat vajav inimene tõenäoliselt kontorit, kuni leiab otsitava. Inimene, kes tunneb kontorit ja esemete asukohta kontoris, suunab oma keskendumise asukohale, kus ta teab varasemate kogemuste põhjal, et ta leiab pastaka. Seetõttu juhib mälu sellistes olukordades keskendumist.