Majandustsükleid uuritakse makroökonoomikas. Erinevalt mikroökonoomikast, mis keskendub üksikute inimeste, ettevõtete ja valitsusüksuste tarbimis- ja tootmismustritele, uurib makroökonoomika mustreid ja suundumusi, mis mõjutavad majandust tervikuna. Majanduskasv ja -langus on majandustsüklid, mida tavaliselt seostatakse riigi või piirkonna majanduse üldise seisuga ja mis sobivad paremini makromajanduslikuks uurimiseks.
Makromajandus ja majandustsüklid on üksteisest sõltuvad. Majandustsüklitega seotud suundumusi, nagu laienemine, kokkutõmbumine ja depressioon, jälgivad ja analüüsivad kahte tüüpi makroökonomistid: Keynesi ja Klassikaline. Majandustsüklite põhjuseid võib seostada selliste makromajanduse aspektidega nagu täistööhõive ja inflatsioon. Makromajanduse ja majandustsüklite uurimisel kasutatakse sageli majandusmudeleid ja termineid nagu Okuni seadus, sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja töötuse määr.
Ekspansioon on kuus kuud või kauem kestev majanduskasv, mis on tingitud kapitali investeeringutest ettevõtetesse või seadmetesse; tehnoloogilised edusammud, mis aitavad inimestel teha oma tööd kiiremini või tõhusamalt, soodustavad ka majanduskasvu. Makroökonoomika määratleb kokkutõmbumise ehk majanduslanguse kui üle kuue kuu kestva majanduslanguse perioodi. Seda iseloomustab töökohtade kaotus või tarbijate kulutuste puudumine. Depressioon on majanduse pikaajaline kokkutõmbumine.
Keyneslased usuvad, et makromajanduse ja majandustsüklitega seotud probleeme saab kontrollida või lahendada valitsuse sekkumisega. Näiteks majanduse kokkutõmbumise perioodidel pooldavad keinslased madalamaid makse ja valitsuse kulutuste suurendamist, et stimuleerida majanduskasvu. Klassikalised makroökonomistid on valitsuse sekkumise vastu ja usuvad, et pakkumise ja nõudluse loomulik seadus lahendab kõik majandustsükliga seotud probleemid.
Täistööhõive tähendab, et kõiki tootmistegureid, nagu kapital, tehnoloogia ja inimesed, kasutatakse kõige tõhusamal viisil. Seda seostatakse majanduse laienemisega ning seda toetavad rahvastiku kasv ja tehnoloogia paranemine. Tarbijate või valitsuse kulutuste suurenemine toob kaasa ka majanduskasvu. Tarbijate nõudluse suurenedes kaupade ja teenuste järele luuakse rohkem töökohti ja tõusevad töötajate palgad. Kui selline kulutamine jätkub, võivad hinnad aga liiga kõrgeks tõusta, mis toob kaasa inflatsiooni. See vähendab tarbijate kulutusi, põhjustades palkade ja töökohtade kättesaadavuse langust.
Makromajandust ja majandustsükleid uurides kasutavad majandusteadlased näitajatena SKPd ja tööpuudust. SKT mõõdab kõigi riigis või piirkonnas toodetud kaupade ja teenuste koguväärtust. Majanduskasvu perioodidel SKT tõuseb ja töötuse määr langeb. Okuni seadus, makromajanduslik valem, ütleb, et iga ühe protsendi SKT kasvu kohta väheneb tööpuudus pool protsenti. Teise võimalusena näitab kõrge töötuse tase majanduse kokkutõmbumist.
SmartAsset.