Finantsvõimendus ja kapitalistruktuur on kaks kirjet, mis on seotud ettevõtte tegevusega, kusjuures finantsnäitajad on seotud ettevõtte bilansi kirjetega. Finantsvõimendus kujutab endast raha, mida makstakse põhivarade eest, mis on esemed, mis maksavad palju raha, kuid on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks. Levinud põhivarafondide liikide hulka kuuluvad sageli ettevõtte emiteeritud võlakirjad ja pangalaenud. Seos finantsvõimenduse ja kapitalistruktuuri vahel seisneb selles, et ettevõtted kasutavad tegevuseks võla- ja omakapitali rahastamist, kusjuures sidusrühmad on huvitatud sellest, kuidas ettevõte oma äritegevust juhib. Mõnel juhul viitavad liiga suure finantsvõimendusega ettevõtted riskantsele ettevõttele, mis ei pruugi pakkuda head rahalist tulu.
Väljaspool ettevõtte bilanssi eksisteerib vähe erinevat tüüpi finantsvõimendust, nimelt tegevus- ja finantsvõimendus. Need kirjed on seotud ka ettevõtte bilansiga, kuna need kirjed pakuvad kapitali võlakirjade või võla tagasimaksmiseks. Tegevusvõimendus on põhimõtteliselt müügitulu, millest on maha arvatud müüdud kauba maksumus ja tegevuskulud, mille tulemuseks on intressi- ja maksueelne kasum (EBIT). Finantsvõimendus on EBIT, millest on maha arvatud intressikulud, maksud ja eelisaktsiate dividendid, mille tulemuseks on lihtaktsiate eest saadav tulu või aktsiakasum. Bilansis loetletud finantsvõimenduse ja kapitalistruktuuri kasumiaruande vormid on äritegevuses olulised.
Ärianalüütikud või kapitali finantsosakonnad on tavaliselt ettevõtte määratletud kapitalistruktuuri allikaks. Enamasti on ettevõttel kõigi äritoimingute jaoks kindlaks määratud kapitalistruktuur ja võimalik, et iga osakonna või projekti jaoks on erinevad struktuurid. Jällegi, selle struktuuri moodustavad suure tõenäosusega võla- ja aktsiafondid. Ei ole ühest vastust, kuidas ettevõte peaks selle segu looma. Enamasti taandub ettevõtte finantsvõimendus ja kapitali struktuur fondide eest makstud kuludele, rahastamist vajava projekti tüübile ja finantseerimisliikide pikaajalistele tulemustele.
Kapitalistruktuuris eelistab ettevõte suure tõenäosusega vältida võlakirjade ja muude võlgade kasutamist. Need fondid pakuvad tavaliselt rohkem õigusi teistele osapooltele, kes on omandatud finantsvõimenduse ja kapitalistruktuuri jaoks antud laenudega. See suurendab iga projekti riski, kuna võlg tuleb tagasi maksta, vastasel juhul võib ettevõtet oodata märkimisväärsed trahvid, mis võivad vähendada rahalist tulu. Aktsiafondidel – enamasti aktsiatel – ei ole samasuguseid tagatisi kui laenudel, mis muudab need fondid atraktiivsemaks. Väikestel ettevõtetel ei pruugi aga olla võimalust aktsiaid emiteerida, jättes nende finantsvõimenduse ja kapitalistruktuuri ühekülgseks.