Mis on seos diabeedi ja ainevahetushäirete vahel?

Ainevahetus on keemiline protsess, mida keha kasutab toidust saadavate ainete (nt toitainete ja kalorite) lagundamiseks ning nende kasutamiseks energia saamiseks ja parandamiseks. Normaalse ainevahetuse rike, mis põhjustab rasvumist ja soovimatut kaalutõusu, liigitatakse sageli ainevahetushäireks. Ainevahetushäire kõige levinum sümptom on diabeet, kui organism ei suuda veresuhkrust saadavat energiat efektiivselt metaboliseerida, lagundada ega kasutada. Diabeet ja ainevahetushäired käivad sageli käsikäes ning neid ravitakse paljude samade meetoditega, nagu dieet, treening ja insuliinravi.

Esimene seos diabeedi ja metaboolsete häirete vahel on see, et kummagi seisundi all kannatavad isikud on sageli ülekaalulised ja ladestavad keskosa ümber kahjulikku rasva. Kui liigne rasv koguneb kehasse, on see sageli nii liigsete kalorite kui ka nende kalorite ebatõhusa kasutamise tagajärg. Kui eine koosneb süsivesikutest, lagunevad nendest süsivesikutest saadavad kalorid glükoosiks, mida rakud ihkavad ja energiatarbimiseks õitsevad. Ülekaalulisus aga takistab seda juhtumast, kuna liigne rasv ei lase rakkudel insuliini nimelise hormooni toimele õigesti reageerida.

Insuliin on hormoon, mis aitab viia glükoosi süsivesikuid keharakkudesse energia saamiseks. Nii diabeedi kui ka ainevahetushäirete korral reageerivad need rakud insuliini toimele ebanormaalselt ega suuda seda energiat vastu võtta. Liigne glükoos, kui seda ei kasutata rakkude ainevahetuses energia saamiseks, ladestub rasvana ja süvendab jätkuvalt insuliinitundlikkust ja veresuhkru ebastabiilsust. Paljud diabeedi ja ainevahetushäirete all kannatavad patsiendid kogevad toidust saadava energia ebatõhusa kasutamise tõttu sageli energia- ja motivatsioonipuudust.

Kuna diabeet ja ainevahetushäired on omavahel tihedalt seotud, peamiselt seetõttu, et diabeet on sageli metaboolse häire sümptom, on mõlema ravimeetodid üsna sarnased. Diabeedihaiged ja sageli metaboolse häirega patsiendid süstivad tõenäoliselt enne või pärast sööki oma vereringesse insuliini, et suurendada glükoosi rakkudesse viimise efektiivsust. Harjutus on samuti oluline komponent mõlema häire ravis, kuna see aitab vähendada kogunenud rasva ja suurendab insuliini tundlikkust rakkude suhtes. Kiuliste süsivesikute, näiteks köögiviljade süsivesikute sisalduse suurenemine võib põhjustada ka aeglasemaid veresuhkru hüppeid, seega võib enamiku patsientide jaoks olla abiks sobiv dieet, mis väldib suhkrut ja rafineeritud süsivesikuid.