Ärevus ja öine higistamine on omavahel tihedalt seotud, kuna kõrge ärevusega inimesed kannatavad nende all tõenäolisemalt. Menopausis naised on mõlema sümptomi suhtes eriti ohustatud. Lõõgastumise harjutamine ja keskkonnatingimuste jälgimine võivad aidata neid probleeme leevendada.
Inimesed, kes kannatavad kogu elu jooksul pidevalt kõrge stressi all, võivad kogeda ärevust ja öist higistamist. Ärevusest põhjustatud öine higistamine on tavaliselt tingitud adrenaliini tõusust, mis tekib magamise ajal. Selline öine higistamine võib häirida und ja kui seda esineb piisavalt sageli, võib see põhjustada unetust, mis suurendab stressi ning soodustab ärevuse ja öise higistamise tsüklit.
Menopausis naistel on tavaline öine higistamine. See võib olla tingitud mitmest vallandajast. Näiteks vähene östrogeenitase, mida naine menopausi ajal kogeb, põhjustab kehas vähem võimet oma temperatuuri kontrollida. Östrogeeni tootmise vähenemine võib põhjustada ka menopausis naistel kõrget ärevust, mis on tavaline öise higistamise vallandaja. Östrogeenitaseme muutused mõjutavad keha serotoniini, norepinefriini, dopamiini ja melatoniini taset – kõiki kemikaale, mida keha kasutab meeleolu ja emotsioonide stabiliseerimiseks.
Ärevusest põhjustatud öise higistamise kontrolli all hoidmiseks tuleb tegeleda probleemi põhjustava ärevusega. Stressi ja ärevusega toimetulemine võib olla keeruline, kuid siiski on mõningaid abinõusid, mida saab kodus rakendada. Abiks võib olla kofeiini tarbimise vähendamine, nagu ka regulaarne treening. Samuti on oluline pühendada aega lõõgastumiseks. Kui need meetodid ei aita, on oluline pöörduda arsti või terapeudi poole, kes aitab ärevust ravida.
Kuigi ärevus ja öine higistamine on omavahel tihedalt seotud, võivad öist higistamist veelgi soodustada keskkonna- või käitumuslikud tegevused. Näiteks liiga soojas toas või voodis, kus on liiga palju tekke, magamine võib põhjustada öist higistamist või muuta ärevusest tingitud öine higistamine veelgi hullemaks. Kuuma või vürtsika toidu tarbimine enne magamaminekut võib samuti põhjustada liigset higistamist, nagu ka suitsetamine, joomine, alkohol või dieedipillide tarbimine. Teatud ravimid põhjustavad ka öist higistamist.
Tavaliselt ei ole öine higistamine ohtlik ja arstiga konsulteerimine pole vajalik. Kuid harvadel juhtudel võib öine higistamine olla tõsisema probleemi, näiteks infektsiooni, tuberkuloosi või mõne vähi sümptomiks. Kui öine higistamine esineb sageli ja see ei ole ärevuse või keskkonnategurite tagajärg, tuleb konsulteerida arstiga.