Alzheimeri tõbi on dementsuse vorm, mis on põhjustatud terve ajukoe degeneratsioonist, kuni inimene kaotab kogu mälu ja vaimsed võimed. See on kõige levinum üle 85-aastastel inimestel, kuid see võib tabada inimesi igas vanuses. Tegelik põhjus on teadmata ja ravi pole leitud, kuigi Alzheimeri tõve ravimeetodite, nagu ravimid ja ajuharjutused, abil saab inimene aeglustada haiguse progresseerumist ja vähendada seost Alzheimeri tõve ja mälukaotuse vahel. Esimene Alzheimeri tõve esinemise näitaja on mälu, eriti lühiajalise mälu kaotus. Alzheimeri tõbe põdev mees võib meenutada, mida ta 15 aastat tagasi peol kandis, kuid ei mäleta, mida ta sel päeval hommikusöögiks sõi, kus ta elab või miks ta tuppa astus.
Inimese mälu on midagi enamat kui võime meenutada sündmusi lähi- või kaugemas minevikus; tegelikult põhineb suur osa inimese isiksusest tema mälul. Mälu kontrollib mitmesuguseid vaimseid funktsioone. Eksplitsiitne mälu on inimese võime jätta meelde näiliselt mitteseotud sõnad või ideed ja neid hiljem meenutada.
Näiteks kui inimesele öeldakse kolm juhuslikku sõna ja tal palutakse neid kohe korrata, kuid see ei õnnestu, võib see viidata kohese meeldetuletuse halvenemisele. Kui kohene meeldetuletus on häiritud, halveneb ka eksplitsiitne mälu, sest aju ei suuda salvestada fraase, mida hiljem meelde tuletada. See sündmus esineb Alzheimeri tõve sümptomina inimese näitel, kes ei suuda meenutada midagi, mida talle viis minutit varem öeldi, näiteks sporditulemusi, kuigi inimene on innukas spordifänn.
Teine seos Alzheimeri tõve ja mälu vahel on emotsioonid. Inimese emotsioonid on otseselt seotud tema mäluga ja kõik mälestused tekitavad mingisuguseid emotsioone. Mälestus inimese pulmapäevast võib esile kutsuda õnneemotsiooni, mälestus kallima kaotusest tekitab kurbust ja teise inimesega kakluse meenutamine võib esile kutsuda viha. Emotsionaalsed reaktsioonid uutele olukordadele lähtuvad mineviku reaktsioonidest – teisisõnu, see, kuidas inimene varem reageeris, on hea näitaja selle kohta, kuidas ta praegu reageerib. Emotsioone toidab see, mis meelde jääb, nii et kui mälu ebaõnnestub, väheneb üldine emotsioon või tekib ettearvamatu või iseloomust väljas reaktsioon.
Teised sümptomid, mis viitavad Alzheimeri tõve ja mälukaotuse võimalikule tekkele, on suutmatus leida õiget sõna, desorientatsioon, abstraktse mõtlemise võime ja otsustusvõime kaotus. Üks või kaks neist sümptomitest ei tähenda tingimata Alzheimeri tõbe ja mälukaotust. Kui aga enamik sümptomeid ilmnevad, võib probleem olla.