Mis on seos afaasia ja insultide vahel?

Afaasia ja insult on kaks erinevat haigusseisundit, mis esinevad ajus. Afaasia on häire, mille puhul inimesel on raskusi keele väljendamise ja mõistmisega ning insult on seisund, mille korral aju verevarustus katkeb. Kui insult kahjustab keele eest vastutavaid ajuosi, mõjutab see inimese suhtlemisvõimet. Seos afaasia ja insultide vahel seisneb siis selles, et insult põhjustab afaasiat.

Insulte on kahte peamist tüüpi: hemorraagiline ja isheemiline. Hemorraagilise insuldi ajal lõhkeb ajuveresoon, mille tagajärjel veri valgub ajju. Isheemilise insuldi korral liigub veresoonde või moodustub veresoonde tromb, mis takistab vere liikumist. Kas lõhkemise või ummistunud veresoone tagajärjel peatub aju vere- ja hapnikuvool; see põhjustab ajurakkude surma piirkonnas, kus insult tekkis. Enamik inimesi, kellel on insult, saavad nende ajurakkude kaotamise tõttu püsivaid kahjustusi.

Kui insult tekib aju osade läheduses, mida inimene kasutab keelekasutusse, võib see seda funktsiooni kahjustada, põhjustades seeläbi afaasiat. Sõltuvalt sellest, milline aju keelepiirkond kannatab, võib inimesel tekkida ekspressiivne afaasia, retseptiivne afaasia või globaalne afaasia. Ekspressiivne afaasia on siis, kui inimesel on raskusi sõnade ja lausete abil end väljendada. Vastuvõtlik afaasia on siis, kui inimesel on raske mõista, mida teised räägivad. Globaalne afaasia on see, kui inimene kannatab nii enda väljendamise kui ka teiste mõistmise pärast.

Oluline on mõista, et kuigi afaasia ja insult on omavahel seotud, ei põhjusta kõik insuldid afaasiat ja mitte kõik afaasia juhtumid ei esine insultide tagajärjel. Teisisõnu, seos afaasia ja insultide vahel ei ole välistav. Kuna insult võib tekkida kõikjal ajus, võib see põhjustada mitmesuguseid muid probleeme, mis tähendab, et insuldi põdeval inimesel ei pruugi tekkida afaasiat. Näiteks võib insulti põdeval inimesel tekkida mälukaotus, lihasnõrkus või halvatus.

Kuigi insult on afaasia kõige levinum põhjus, võib ajukahjustus tekkida mitmete muude haigusseisundite või sündmuste tõttu. Näiteks nüri trauma võib kahjustada kõneks kasutatavat ajuosa. Seega võib afaasiat põhjustada ka igasugune seisund, mis kahjustab aju keelelisi osi. Lisaks sellele võib afaasia areneda järk-järgult ajurakkude degeneratsiooni tagajärjel.