Sensoorne ülekoormus on meditsiiniline termin, mida kasutatakse juhul, kui inimesel on raskusi väliste stiimulitega toimetulemisel. Näiteks inimesel, kes kannatab sensoorse ülekoormuse all, võib olla raskusi teabe töötlemisega, kui keegi räägib temaga televiisori vaatamise ajal. See on eriti levinud neil, kes on autismispektris, kuigi see võib esineda ka teistel inimestel. Sensoorse ülekoormuse ravi hõlmab suure tegevuse vältimist korraga või ülestimulatsiooni vähendamist toetavate seadmete, nagu kõrvaklapid või päikeseprillid, kasutamisega.
Inimestel, kellel on sensoorse ülekoormuse probleemid, on sageli probleeme olukordadega, kus korraga juhtub mitu asja. Kui proovite vestlust pidada, kui olete kokku puutunud muude stiimulitega, nagu televiisor või raadio, võib see põhjustada äärmist ärevust. Ärevust võivad põhjustada ka luminofoorlambid või rahvarohkes kohas viibimine. Teatud helid, eriti äkilised valjud helid, kutsuvad sageli esile paanikaepisoodi. Isegi teatud tekstuuride, eriti teatud riiete tunnetust võib olla raske käsitseda.
Selle seisundi all kannatavate inimeste parimad ravivõimalused hõlmavad püüdeid vältida olukordi, mis põhjustavad ärevushooge või segadust. Sotsiaalsetes olukordades võib olla abiks aeg-ajalt rahvahulgast eemalduda, et liigsest stimulatsioonist taastuda. Mõnedel inimestel võib tekkida vajadus veeta pikka aega üksi, et taastuda.
Sensoorsete probleemidega võitlevale inimesele on oluline luua rahulik kodukeskkond. Pehme hääle kasutamine ning raadio ja televiisori kasutamise minimeerimine aitab sageli vältida stressirohke olukordi. Mõjutatud isikule võib meeldida aeg-ajalt muusikat kuulata või televiisorit vaadata, kuid see võib aidata seda tüüpi stiimuleid mitte pidevalt taustamüra allikana sisse lülitada.
Sellised seadmed nagu kõrvaklapid, päikeseprillid või kõrvatropid võivad aidata vähendada sensoorse ülekoormuse sümptomeid. Nende seadmete kasutamine võib olla eriti kasulik väljaspool kodu olukordades. Paljud inimesed, kellel on sensoorse ülekoormusega probleeme, kardavad kodust lahkuda, kuna nad võivad kogeda väljaspool kodu liiga palju stimulatsiooni. Liigse stimulatsiooni üle kontrolli omama õppimine võib võimaldada mõjutatud isikul sotsiaalselt suhelda välismaailmaga, vähendades samal ajal sensoorsete probleemidega sageli seotud negatiivseid mõjusid. Nagu teistegi haigusseisundite puhul, tuleb kõikide küsimuste või muredega konsulteerida arstiga.