Selvage denim on teatud tüüpi teksariie, millel on looduslikud servad, mis ei lase lahti harutada. Selvage, mida mõnikord kirjutatakse ka serviks, on termini iseserv rikutud, viidates kanga sellele omadusele. Seda tüüpi teksarõivad on populaarsed disainer- ja esmaklassiliste kaubamärkide seas ning selle hind on kõrgem kui tavaline teksamaterjal.
Selvage denimi muudab ainulaadseks ja tavalisest teksakangast kallimaks asjaolu, et see on valmistatud traditsioonilistel süstikutel, mitte moodsamatel mürsu kangastelgedel. Kuna süstikuteljed koovad teksamaterjali üheks pidevaks niidiks, jõuab see lõpuks kanga lõpuni. Selle otsa viimistlemisel loob kangastelge teksale omaserva.
Aastakümneid olid süstikuteljed Ameerikas teksade valmistamise peamiseks tööriistaks, kuni teksariiete populaarsus 1950. aastatel plahvatuslikult kasvas. Nõudluse rahuldamiseks läksid tootjad üle mürsu kangastelgedele, mis olid palju kiiremad ja kasutasid vähem kangast püksipaari kohta. Alles 1980. aastatel nägid Jaapani disainerid teksariide niši. Ostes palju vanu Ameerika süstikuteljed, hakkasid nad tootma niinimetatud esmaklassilist teksariidest ja nõudma selle eest lisatasu. Sellest ajast alates on teksakangas ja vanad süstikkudumismeetodid taas populaarsust kogunud ja neil on vaatamata kallitele hindadele suur nõudlus.
Mürsuga kootud teksariidest on kulunud otsad ja kanga pikkuse viimistlemiseks tuleb teha eraldi õmblused. Hea näide selle kohta on tüüpiline soodne paar teksaseid. Kui kanga kudumisel kasutatakse eraldi niite, mitte üht pidevat niiti, on siseõmblused ja muud otsad räbaldunud ja võivad kuluda. Sisepaari puhul seda ei juhtu isegi mansetist mööda. Samuti on mürsukangaga teksad üldiselt kergemad ja vähem vastupidavad kui teksapüksid.
Nii moodsatel kui ka vintage-selvage teksadel on kangaotsad õmmeldud niidiga, mille värv on teksariidest kontrastne. See on tavaliselt punane, kuid mõnikord on see roheline, valge, kollane või mõni muu toon. Selle algseks põhjuseks oli kangatüki lõpp. See jääb stilistiliseks efektiks, mida kasutatakse teksatüki selve tuvastamiseks.
Ehkki neid mõlemaid kasutatakse tavaliselt esmaklassiliste teksade valmistamiseks, on niinimetatud toorteksa ja teksakate kaks erinevat asja. Toores teksas kasutatakse erinevalt sünteetilisest värvist naturaalset indigovärvi ning seda ei pesta ega töödelda tehases. Toores teksapükste sissemurdmine on ostja enda asi ja selleks tuleb olla asjakohane erihooldus – näiteks külma veega pesemine. Selvage denim ei vaja üldiselt erilist hoolt peale tavalise teksa.