Jaomärk ehk § on glüüf või tüpograafiline märk, mida kasutatakse kõige sagedamini dokumendi teatud jaotise tähistamiseks. Seda tuntakse ka kahekordse “s” või läbilõike sümbolina või selle ladinakeelse nimetuse all signum sectionis. Selle täpne ajalugu pole teada, kuid tõenäoliselt tuli see kahe tähe “SS” kombineerimisel, mis on signum sectionis’e lühend. Lõikemärki võib kasutada ka joonealuse märkuse tähistamiseks või lühendina ladinakeelsest scilicet’st, mis tähendab “Teadmine on lubatud”.
Nagu nimigi ütleb, on jaotise märgi kõige levinum kasutusviis pikema dokumendi, eriti juriidilise dokumendi konkreetsele jaotisele. Näiteks §11 viitab lugejale jaotisele 11. Kui jaotises 11 on rohkem kui üks lõik, võib seal olla ka “padjakroon” või lõigu sümbol, mis näitab, millisele konkreetsele lõigule viidatakse, nagu: §11¶5. . Dokumendi mitmele jaotisele viitamiseks ilmuks järjestikku kaks jaotisemärki, näiteks §§6–12 või §§5, 13. See sarnaneb sõna „p“ kasutamisega. viidata ühele lehele ja “pp”. raamatu või dokumendi mitme lehekülje määramiseks.
Lühend sõnast scilicet on jaomärgi sekundaarne kasutus. Scilicent, mida saab kirjutada ka kui Sc. või SS tähendab sõna-sõnalt “teadmine on lubatud”. Üldjuhul järgneb sellele eelneva täpsustus; näiteks: “Ta nägi olukorda sellisena, nagu see oli, § röövimine.”
Mõnikord kasutatakse jaotise märki joonealuse märkuse markerina, kui tärni (*) on dokumendis või sellel konkreetsel lehel juba kasutatud. See kasutus ei ole aga kuigi levinud. Kui dokumendil on mitu allmärkust, tähistatakse need sagedamini nummerdatud ülaindeksitega, nagu 1, 2 jne.
Sektsioonimärki ei leidu tavalisel klaviatuuril, kuid seda saab arvutis luua mitmesuguste koodide abil. HTML-is on kood § või §. ASCII-s on see alt+245. Unicode’is on see U+00A7. Teatud tarkvaraga kasutamiseks on olemas ka muud koodid. Igaüks, kes peab teadma, kuidas antud programmi sümbolit sisestada, võib abimenüüst lihtsalt otsida „jaomärki”.