Seismiline ohutus on poliitikate, tavade ja tegevuste kogum, mis on seotud inimeste, loomade ja varade ohutuse suurendamisega seismiliste sündmuste (nt maavärinad ja vulkaanipursked) ajal. Geoloogiliselt aktiivsetes piirkondades võib seismiline ohutus olla suureks probleemiks, sest riigiasutustes on seismilise ohutusega tegelevad terved osakonnad, samas kui teistes piirkondades võib seismilise ohutusega tegeleda ehitusosakondade ja kogukonna ohutusagentuuride katuse all. Maavärinaohutuse praktika hõlmab kõike alates uute ehitiste kontrollimisest, et kinnitada, et need järgivad ohutusstandardeid, kuni koolilaste harimiseni maavärina ajal tegutsemise kohta.
Üks seismilise ohutuse valdkond on seotud seismilise seire ja Maa uurimisega, et saada rohkem teavet seismilise aktiivsuse kohta ja anda hoiatusi seismiliste sündmuste kohta. Näiteks kui avamerel avastatakse suur maavärin, võivad valitsusasutused anda tsunamihoiatuse, et hoiatada inimesi tõsiasjast, et võib juhtuda ohtlik sündmus. Seismoloogid on huvitatud ka seismilise aktiivsuse mustrite uurimisest, et nad saaksid õppida ennustama suuri maavärinaid ja vulkaanipurskeid enne nende tekkimist, pakkudes võimalusi ettevalmistusteks ja evakueerimiseks.
Seismiline ohutus on seotud ka ohtlike tingimuste vähendamiseks mõeldud ehitusnormide kehtestamisega (nt kuumaveeboilerite kinnitusseadused) ja selliste eeskirjade jõustamisega. Seismiliselt aktiivsetes piirkondades pakuvad eritöövõtjad ka olemasolevate struktuuride moderniseerimisteenuseid, et viia need koodidesse, et need oleksid maavärina korral ohutud. Hoonete kindlustamisega võivad seismilise ohutuse pooldajad oluliselt vähendada maavärina kahjustuste või surmade ohtu. Maavärina moderniseerimine on paljudes piirkondades suur probleem, kuna vanemad ehitised ei pruugi maavärinale vastu pidada.
Haridus on seismilise ohutuse praktika teine oluline aspekt. Seismilistele sündmustele kalduvate piirkondade elanikele antakse teavet selle kohta, kuidas kodu sisemust kindlustada, et vähendada maavärinakahjustuste ohtu, ning neile antakse ka väljaõpe, mis võimaldab neil maavärina korral kiiresti reageerida. Koolid ja töökohad võivad korraldada perioodilisi seismilisi ohutusõppusi, et inimesed saaksid harjutada hädaolukordadele reageerimist.
Murekohaks on ka kiirreageerijate väljaõpe ja varustamine. Ühenduse agentuurid maavärinaohtlikes piirkondades korraldavad perioodiliselt maavärina harjutusi, et päästetöötajad saaksid harjutada seismilisest tegevusest põhjustatud hädaolukordadele reageerimist. Nende õppuste eesmärk on paljastada nõrkused, millega tuleb tegeleda, et need ei muutuks reaalses hädaolukorras probleemiks, ja tutvustada inimesi protseduuridega, et need oleksid teisejärgulised, vähendades reageerimisaega.