Segakasvaja on ebanormaalne kasv, mis sisaldab koetüüpide segu. Mõnikord ilmneb see füüsilisel läbivaatusel, eriti kui kirurgil või patoloogil on kogemusi segakasvajatega ja ta suudab tuvastada ühiseid näitajaid, mis näitavad, et tegemist on mitme koetüübiga. Muudel juhtudel võib tekkida vajadus uurida kasvu mikroskoopiliselt, kasutades plekke ja muid vahendeid, et tuvastada see segakasvajana.
Ebanormaalsed kasvud, tuntud ka kui neoplasmid, võivad kehas või kehal tekkida väga erinevatel põhjustel. Mõned inimesed sünnivad väikeste kasvajatega, mis arenevad aja jooksul, samas kui teistel inimestel tekivad pärast sündi täiesti uued kasvajad. Need võivad olla põhjustatud keskkonnamõjudest, mis kahjustavad raku DNA-d ja põhjustavad kontrollimatut replikatsiooni, või võivad olla põhjustatud geneetilistest tingimustest ja reaktsioonidest vigastustele ja haigustele. Kui kasvaja tuvastatakse, on esmatähtis teha kindlaks, kas see on pahaloomuline, ja tuvastada seotud koe tüüp, et oleks teada kasvaja päritolu.
Segatuumorid võivad tekkida koetüüpide piiridel ja neid võib leida ka siis, kui kasvajad metastaaseeruvad uutesse kehapiirkondadesse, kandes vähirakke ühte tüüpi koest teise tüüpi koesse. Segatuumori levinud asukoht on süljenäärmed, kuid neid võib leida kõikjal. Kaasatud kuded on olenevalt asukohast väga erinevad.
Kasvajad ei pruugi olla pahaloomulised. Selleks, et segakasvajat saaks pidada pahaloomuliseks, peab see agressiivselt kasvama ja levima. Mõned kasvud jäävad healoomuliseks, kasvavad väga aeglaselt ja piirduvad piirkondadega, kust need pärinevad. Healoomuliste segakasvajate puhul võib arst soovitada oodata ja vaadata, jättes kasvu rahule pärast seda, kui on kinnitanud, et see ei ole ohtlik. Kui see muutub probleemiks, saab selle kirurgiliselt eemaldada.
Pahaloomuliste kasvajate korral võib osutuda vajalikuks agressiivne ravi. Kasv eemaldatakse koos naaberlümfisõlmedega juhuks, kui vähirakud on levinud ja patsiendile võidakse soovitada keemiaravi ja kiiritusravi, et vähendada kordumise ohtu. Meditsiinilise pildistamise uuringuid saab kasutada selleks, et teha kindlaks, kas kasv on levinud mõnda teise kehapiirkonda, ja pildistamist saab kasutada ka järelvisiitidel, et kontrollida kordumise märke. Segatuumori ravimeetodid sõltuvad kasvaja tüübist ja asukohast ning patsiendid võivad ravile kulutada erineval hulgal aega.