Seesamiseemned on üheaastase troopilise taime Sesamum indicum seemned, mis on tõenäoliselt pärit Aafrikast. Seesamitaime kasvatatakse ka kogu Aasias ja seemned mängivad paljudes etnilistes köökides olulist rolli. Neid seemneid kasutatakse tervena, jahvatatakse pastadeks, nagu tahini, või pressitakse nende rikkaliku pähkliõli saamiseks. Sageli on need kõigis nendes vormides saadaval suurtest toidupoodidest või Aasia eripoodidest. Terveid seemneid tuleks hoida jahedas kuivas kohas õhukindlas anumas, kui neid ei kasutata, ja õli tuleks hoida külmkapis.
Assüüria müüt väitis, et see oli arvatavasti varaseim registreeritud vürtsikasutus, et jumalad jõid seesamiseemnetest valmistatud veini ööl enne maa loomist. Nendel seemnetel on oma koht ka muus mütoloogias ja lugudes, mis viitab sellele, et neid on toiduvalmistamisel kasutatud üle 5,000 aasta ja et mõnes ühiskonnas hinnati neid väga. Tundub, et need seemned rääsuvad vähem kergesti kui paljud teised õli sisaldavad seemned ja pähklid, mistõttu need säilivad hästi ilma külmkapis hoidmiseta.
Seesamitaimel on valged kuni roosad õied, mis arenevad kaheksa nädala jooksul pärast istutamist. Pärast viljastamist ilmuvad seemned nelja kuni kuue nädala pärast. Kui need on küpsed, lõhkevad seesamikaunad lahti ja paljastavad sees olevad seemned, mis toob kaasa kuulsa tsitaadi “Ava seesam”. Seemnete värvus varieerub valgest tindimustani, valged seemned annavad mahedamat, kahvatumat õli ja mustad seemned tumedat intensiivselt maitsestatud õli. Mustad seesamiseemned on eriti populaarsed Jaapanis ja Hiinas, kus neid kasutatakse sageli tervena garneeringuna. Tervelt süües on seemnetes rohkesti mangaani, vaske, kaltsiumi ning vitamiine B1 ja E. Ainuüksi õlis on rohkesti ka B1- ja E-vitamiini ning mõnikord integreeritakse seda nahahooldustoodetesse.
Seesamiseemnete rikkalikku pähklimaitset võib leida toiduainetest üle maailma. Röstituna saab terveid seemneid puistata erinevatele roogadele, et saada rohkem krõmpsu ja maitset. Mõnedes roogades kasutatakse neid ka toorelt. Jahvatatud seesamipastat kasutatakse nii magusates kui soolastes roogades ning see on peamiseks koostisosaks nii hummuses kui halvaas, kahes populaarses Lähis-Ida toidus. Valgete ja pruunide seesamiseemnete õli kasutatakse toidu- ja maitseõlina ning musta seesamiseemneõli võib vähesel määral kasutada ka maitsestamiseks.