Spermarakud on meessugurakud või rakud, mis enne viljastamist toimivad sugulisel paljunemisel. Sugurakud ühinevad teise sugurakuga, antud juhul emase munarakuga, moodustades sügoodi. Sügoot on munarakk ehk munarakk pärast viljastamist. Sperma on lühend sõnadest spermatozoon ja spermatosoidid mitmuses.
Imetajatel toodetakse sperma rakke meeste munandites. Munandid ehk munandid toodavad igas tunnis üle 4 miljoni uue sperma. Spermarakud toodetakse rakkude jagunemise teel, mida nimetatakse meioosiks, mille tulemusena on igas rakus 23 kromosoomi, mis on pool kromosoomidest, mis leidub igas teises inimkeha rakus, välja arvatud emaslooma munarakk, mis sisaldab samuti ainult 23. Kui need on ühinenud, siiski moodustavad nad 46 kromosoomi, mis on terveks arenguks vajalik paar, mis koosneb ühest mehe kromosoomist ja teisest naise kromosoomist.
Tervel spermarakul on kolm osa. Peakapsel sisaldab tuuma, mille keskmist osa nimetatakse mitokondriteks ja pikka saba lipudeks. Tuum sisaldab 23 kromosoomi geneetilist materjali. Raku kehas olevad mitokondrid annavad ujumistegevuseks vajaliku energia, et sperma jõuaks munarakku. Lipu liikumise küljelt küljele teeb võimalikuks saba moodustavate valgukiudude vahelduv kokkutõmbumine, mis annab tõuke jõuda emase munarakuni, kui sperma on tuppe sisenenud. Ühes ejakulatsioonis on 200–500 miljonit seemnerakku.
Mitte kõik tuppe vabanevad rakud ei jää emakakaela kaudu munajuhadesse ellu. Ainult tervetel ja sirgetel elavatel spermatosoididel on võimalus munarakku jõuda. See saavutus nõuab, et mikroskoopiline sperma ujuks kuni tund aega. Kui viljastatavat munarakku pole, võivad rakud jääda ellu kuni viis päeva või kauemgi naise suguelundites.
Meeste viljakus sõltub sellest, kui terved on seemnerakud ja rakkude tervis sõltub suurel määral elustiilist. Mehed, kes on ülekaalulised, ei liigu piisavalt või järgivad puu- ja köögiviljavaest dieeti, võivad avastada, et nende sperma ei ole nii viljakas kui tavaliselt. Stress ja reostus mängivad samuti olulist rolli sperma tervise halvenemisel.