Mis on seaduseviga?

Õigusviga on tänapäeva õiguses üsna haruldane kriminaalkaitse liik. Enamasti ei ole seaduse mittetundmine piisav kaitse, välja arvatud juhul, kui kostjat peetakse liiga nooreks või vaimselt võimetuks, et seadustest ja nende tagajärgedest mõistlikult aru saada. Õiguskaitse eksimus viitab sellele, et kostja tegi seaduste tundmisel eksliku järelduse teo õigusliku staatuse kohta.

Üks olukord, kus õiguskaitse viga võib olla rakendatav, on see, kui kohtunik, advokaat või muu kohtuametnik selgitab isikule seadust valesti. Selle erandi aluseks on teooria, et kohtu- ja õigussüsteemi ametnikud on mõeldud olema usaldusväärsed eksperdid, mistõttu on nende tõlgendus mõistlikult eeldatud. See erand ei kehti advokaatide antud seadusetõlgenduste suhtes.

Teine juhtum, mil õigusnormi rikkumine võib olla kaitseks, on see, kui kostja järgis seadusi, mis kehtisid toimingu sooritamise ajal, kuid mida on hiljem tühistatud või muudetud. Kui isik laseb näiteks auto pukseerida parkimiseks alale, mis on hiljuti tunnistatud parkimiskeelualaks, kuid ala ei ole veel tähistatud või identifitseeritud või otsust ei ole mingil viisil avalikustatud, siis ta või ta võib öelda, et pukseerimine oli seadusevea tagajärg.

Seaduste avaldamine on õiguskaitsevea arutamisel väga oluline. Enamikus tavaõiguse jurisdiktsioonides vastutab juriidiline keha seaduste avalikustamise ja läbivaatamiseks avalikult kättesaadavaks tegemise eest. Kui avalikkusel puudub võimalus seaduse tingimustega tutvuda, ei saa mõistlikult eeldada, et nad teavad või järgivad seadust.

Kohtupretsedent on üldiselt toetanud ka ideed, et kirjavead kohtust pärit dokumentides võivad võimaldada õigusrikkumist kaitsta. Kui näiteks kirjalikus kohtuotsuses on kirjas, et süüdimõistetu peab kaks korda aastas rehabilitatsioonikoosolekutel osalema, kuid peaks lugema kaks korda kuus, võiks kohtualusel olla võimalik rikkumissüüdistusi vältida. Argumendiks on antud juhul see, et dokument oli kontrollitud kohtuotsus ja seetõttu eeldati, et see on õige.

Õiguslik viga erineb faktiveast. Faktikaitses viitab kostja sellele, et viga tehti ebaõigete faktiliste eelduste kaudu. Näiteks kui inimene valis restoranis vale tellimuse, uskudes, et see on tema oma, on ta teinud faktivea. Kui ta aga võtab kaasa tellimuse, kuna usub, et tal on sellele seaduslik õigus, kuna tellija võlgneb talle täpselt toidu maksumuse ulatuses raha, võib ta eksida seaduses.