SDRAM tähistab sünkroonset dünaamilist muutmälu ja see on kiire meetod arvutusvõimsuse edastamiseks. See võib töötada sagedusel 133 Mhz, mis on palju kiirem kui varasemad RAM-i tehnoloogiad.
Seda tüüpi mälu kaitseb väga oma andmebitte, salvestades need igaüks eraldi kondensaatorisse. Selle eeliseks on see, et see väldib korruptsiooni ja säilitab “põlised” andmed. Puuduseks on see, et samad kondensaatorid, mis on nii kasulikud SDRAM-i bittide salvestamisel, on ka elektronide kontrollimisel väga halvad; tulemuseks on nime dünaamiline osa, kuna andmete terviklikkuse säilitamiseks on vaja värskendusi. Kui kogu see dünaamiline värskendamine ja salvestamine on tehtud, on tulemuseks tihe andmepakett, mis on ärimaailmas üks tihedamaid.
Nime osa Sünkroon on lisatud alamprogrammiga, mis seab end vastavusse arvutisüsteemi siini ja protsessoriga, nii et kõik toimingud toimuvad samal ajal. Täpsemalt juhib arvuti sisemine kell kogu mehhanismi. Kui kell saadab välja signaali, et järjekordne ajaühik on möödas, lähevad mälukiibid tööle. Lisaks DRAM-i tihedale andmepaketile võimaldab see keerukamat mälumustrit, mille tulemuseks on äärmiselt võimas meetod andmete salvestamiseks ja neile juurdepääsemiseks.
Teine SDRAM-i eelis on nn torujuhtmete ühendamine. Kuna kiibid on nii tihedad ja keerulised, saavad nad korraga vastu võtta rohkem kui ühe kirjutamiskäskluse. See tähendab, et kiip võib töödelda üht käsku, samal ajal kui ta võtab vastu teise, isegi kui see uus käsk peab ootama oma järjekorda konveieris. Varasemad RAM-kiibid nõudsid patenteeritud juurdepääsu, võimaldades kogu kiibis korraga ainult ühte käsku. Nii on kiibid kiiremad kui nende eelkäijad.
See kirjeldab enamasti üheandmekiipe ehk SDR SDRAM-i. Veelgi uuemat tüüpi kiip on topeltandmeedastuskiirus ehk DDR SDRAM. See võimaldab veelgi suuremat ribalaiust, tehes konveieri andmeedastuse kaks korda iga arvuti sisemise kella ajaühiku kohta. Üks ülekanne toimub uue ajaühiku alguses ja teine lõpus.
SDRAM-kiibid tõusid esimest korda andmetöötluse esiplaanile aastal 1997. Vaid kolme aastaga olid neist saanud kogu andmetöötlusspektri mälukiipide domineeriv jõud.