Scrapple on roog, mille Ameerika päritolu ulatub tagasi 1600. ja 1700. aastate Pennsylvania hollandi asunike juurde. Sealihast ja puljongis niisutatud maisijahust koosnev, maitsestatakse erinevate vürtsidega, vormitakse pätsid, lastakse jahtuda ja külmikus taheneda. Enne serveerimist vabastatakse päts vormist, lõigatakse 0.5-tollisteks (1.25 cm) viiludeks ja praetakse võis, peekonitilkades või õlis.
Nagu nimigi viitab, loodi scrapple algselt selleks, et kasutada ära kõik sea osad, mis jäid alles pärast suuremate, soovitavamate osade lõikamist rümbast. Rups, nahk ja väikesed kolju ja luude küljest kraabitud lihatükid leiaksid tee potti. Kaasaegsed kokad – või need, kellel pole searümp käepärast – võivad oma pragude valmistamiseks kasutada mitmesuguseid muid sealihatükke, sealhulgas sea abatükke, sea tagumikku või isegi tailiha jahvatatud sealiha.
Praepõhjaks kasutatakse peaaegu alati maisijahu, kuid üksikud kokad asendavad selle aeg-ajalt kaerahelbe või isegi odraga. Tavaliselt lisatakse pudru maitsestamiseks mõnes kombinatsioonis sibulat, soola, pipart, salvei, muskaati, tüümiani, majoraani, soolast ja Cayenne’i pipart.
Scrapple’i pikka säilivusaega hindasid kõrgelt koloniaalajastu Pennsylvania hollandi asunikud, kellel ei olnud muud võimalust oma toiduainete külmaks hoidmiseks kui ojadesse või pooleldi maetud jäämajadesse uputada. Väidetavalt olid nii George Washington kui ka Benjamin Franklin selle roa võlude fännid, kusjuures viimasel tekkis selle roa maitse Philadelphias käies.
Praetud scrapple’i serveeritakse tavaliselt hommikusöögilihana. Seda süüakse puhtal kujul, leivaviilude vahel võileivana või praemunaga ning populaarsed lisandid on ketšup, vahtrasiirup, õunakaste või või.
Kuigi see roog jääb Pennsylvania Hollandi riigi lemmikuks, müüakse seda külmutatult toidupoodides nii kaugel kui New Yorgis ja Californias. Scrapple on saadaval peekonimaitseliste ja vürtsikatena, aga ka veise- ja kalkuniliha ning isegi sojapõhise taimetoitlasena.