Schonleini-Henochi purpur, mõnikord tuntud ka kui Henoch-Schonleini purpur (HSP), on vaskuliidi või veresoonte põletiku vorm, mis tekib autoimmuunvastuse tagajärjel. Tehniliselt tuleks seda seisundit kirjutada Schönlein-Henochi purpur, kuid dr Johann Lukas Schönlein, kes kirjeldas seda seisundit esmakordselt 1800. aastatel, jääb sageli ilma oma umlautist. Seda seisundit täheldatakse kõige sagedamini lastel ja see taandub sageli iseenesest, ilma et oleks vaja ravi.
Schonlein-Henochi purpuril on kolm märku: iseloomulik lillatähniline lööve alajäsemetel, liigesevalu, mis tavaliselt keskendub põlvedele ja pahkluudele, ning kõhukrambid. Kuna need sümptomid ilmnevad harva koos mõne muu haigusega, diagnoosib arst sageli Schonlein-Henochi purpuri ainult nende sümptomite põhjal. Patsiendid võivad kogeda ka iiveldust, oksendamist ja verist kõhulahtisust ning mõnel juhul võivad tekkida neerukahjustused.
Kui Schonlein-Henochi purpurit saab sageli diagnoosida sümptomite ja füüsilise läbivaatuse põhjal, võib arst mõnikord analüüsiks võtta uriiniproovi. Erinevate ühendite sisaldus uriinis võib diagnoosi kinnitada ja anda lisateavet patsiendi sees toimuva kohta. Kui kahtlustatakse neerukahjustust, võib uriinianalüüs olla oluline. Samuti võib võtta lööbe biopsia, et kinnitada, et löövet ei põhjusta miski muu kui Schonlein-Henochi purpur.
Schonlein-Henochi purpuri põhjus pole täielikult teada. Seisund tekib kõige sagedamini inimestel, kes taastuvad soolestiku viirus- või bakteriaalsetest infektsioonidest, ja arvatakse, et see on liiga innuka immuunsüsteemi tagajärg. Kui veresooned muutuvad põletikuliseks, võivad need lekkida, mille tulemuseks on laiguline lilla lööve. Inimesed võivad kogeda ka tõsisemaid tüsistusi, nagu soolesulgused.
Allergilisel purpuril, nagu ka teatakse, lastakse mõnikord lihtsalt oma rada kulgeda. Kui patsiendil hakkavad tekkima tüsistused, võib põletikuliste veresoonte raviks määrata põletikuvastaseid ravimeid. Mõnele patsiendile võib immuunsüsteemi reaktsiooni intensiivsuse vähendamiseks anda ka kortisooni. Tüsistuste ilmnemisel võib nende lahendamiseks võtta täiendavaid meetmeid.
Patsiendid, kes märkavad Schonlein-Henochi purpuri märke, peaksid helistama oma arstidele. Arst võib soovitada kasutada äraootavat lähenemist või paluda patsiendil broneerida aeg läbivaatuseks. Eriti oluline on kõikidest sümptomitest arstile teatada, et arstil oleks täielik ülevaade patsiendi kogemisest.