Savimuld on muld, mida iseloomustab ligikaudu võrdne kogus savi, muda ja liiva. Seda mulda peetakse tavaliselt aianduse ideaaliks, kuna see soodustab tervete taimede kasvu. Osa muldadest on looduslikult savine ja muud pinnast tuleb muuta, et omandada savi omadused. Suures liivsavimuldade rühmas on mitmeid väiksemaid mullatüüpe, nagu saviliiv ja alearmud, mis eristuvad mulla komponentide täpse tasakaalu järgi.
Mulla kogunemine ja looduses tasakaalupunktini jõudmine võib võtta sajandeid. See sisaldab laia valikut materjale ja mulla koostis võib määrata, mida selles kasvatada saab. Savine muld kipub olema kobe, mis on taimedele kasulik, samuti on see tavaliselt toitaineterikas, mistõttu on vaja vähem väetist ja toiteväärtust. Inimesed saavad aru, kas muld on savine, kui see niiske mulda üles korjab ja kokku surub; see peaks lagunema lahtisteks tükkideks. Kui muld klammerdub palliks, on see savine muld ja kui see tundub sõmerane, on see liivane pinnas.
Inimestel, kellel on algusest peale liivsavimullad, on muld sageli vähe hoolt vaja. Orgaaniliste materjalidega töötamine võib tõsta pinnase toiteväärtust ja hoida seda heas seisukorras, samuti on hea mõte kaitsta kasvupinnast multšiga ja katta taimi, mis takistavad pinnase kadu. Liivsavimuld nõrutab hästi, säilitades samas piisavalt vett, et taimed oleksid õnnelikud, tagavad pideva toitainetega varustatuse ja selle struktuuriga, mis soodustab kasulike mikroorganismide kasvu, mis hoiavad pinnase tervena.
Ilma liivsavimullata aednikud peavad alustama mulla muutmise programmi. See võib võtta aastaid, enne kui see täielikult vilja saab ja seda tuleks pidada pikaajaliseks projektiks. Mullaparandus algab pinnase testimisega, et saada rohkem teavet mulla koostise kohta ja teha kindlaks, mida on vaja lisada. Lisandeid saab sisse harida ja mulda istutada. Igal aastal võib mulla tasakaalu parandamiseks vaja minna täiendavaid lisandeid, kuni pinnas stabiliseerub tervete mikroorganismidega, mis hakkavad mulda tervena hoidma.
Aednikud on liivsavi mulda aastatuhandeid kõrgelt hinnanud. Paljudes maailma piirkondades, mis on tuntud iidsete tsivilisatsioonide poolest, oli vähemalt ühel hetkel savimuld. Siiski on kainestav tõdeda, et mõned neist aladest olid üleharitud ja halvasti majandatud ning kaotasid oma rikkaliku ja terve kasvupinnase. Oluline on hoolitseda mulla eest, et see oleks ka edaspidi terve aia eluks ja kasuks ka tulevastele põlvedele.