Jooga praktikale on pikka aega omistatud võime parandada lõõgastust, suurendada vereringet ja aidata luua tasakaalu keha ja vaimu vahel. Umbes 3000 eKr alguse saanud jooga on hargnenud lugematuteks sortideks. Üks populaarsust koguv vorm on Satyananda jooga, terviklik praktika, mis põhineb veendumusel, et vaimu areng on otseselt seotud vaimu ja keha tegevusega.
Vedantliku, samkyha ja tantristliku jooga traditsioonidel põhinev Satyananda jooga ühendab iidsed joogameetodid kaasaegsete tõlgendustega – joogaasendi, õige hingamise ja meditatsioonipraktikate segu –, mis on suunatud praktiseerija üldise heaolu edendamisele. Seda nimetatakse sageli pea, südame ja käte joogaks. Satyananda jooga praktiseerimisel on peamiste eesmärkide hulgas intuitsiooni ja enesetundmise arendamine; palju tähelepanu pööratakse individuaalse spiritismi arendamisele. Kui paljud treeningprogrammid on tavaliselt suunatud südame löögisageduse tõstmisele ja keha füüsilistele piiridele viimisele, siis Satyananda jooga on loodud just vastupidiseks. Arvatakse, et mitmesuguste asanana tuntud füüsiliste asendite ning sügavate hingamisharjutuste ja meditatsiooni kaudu võib keha kõige lõdvestunud olekus pakkuda kehale sama palju positiivset kasu kui aeroobne treening.
Satyananda jooga on suunatud igas vormis, suuruses, vanuses ja füüsilise võimekusega inimestele ning seda juhib tavaliselt asjatundja. Lisaks Satyananda joogat praktiseerivate inimeste teatatud lõõgastusele on regulaarsele osalemisele omistatud mitmesuguseid füüsilisi eeliseid. Nende hulgas on kaalulangus, toonuse ja paindlikkuse tõus, vererõhu langus ning füüsilise stressi ja ärevuse vähenemine.
Nagu iga treeningprogrammi puhul, on inimesel kõige parem arutada riske ja eeliseid arstiga enne Satyananda joogaga alustamist. Kui arst on andnud loa edasi minna, on inimesel kõige parem alustada aeglaselt ja aja jooksul järk-järgult liigutusi suurendada. Satyananda jooga seisneb keha kuulamises, seega on praktiseerijal kõige parem liikuda omas tempos. Kui seda õigesti järgida, võib Satyananda jooga regulaarne harjutamine suurendada inimese võimet paremini taluda igapäevast stressi ja aidata tagada mitte ainult füüsilise heaolu, vaid ka emotsionaalse, vaimse ja vaimse tervise.