Sarvilised rästikud on maod, kes enamasti elavad kõrbes külgtuul. Sarvilisi rästikuliike on mitu ja kõik liigid on äratuntavad silmade kohal või nina ülaosast väljaulatuvate “sarvede” järgi. Nende külgmähis võimaldab neil kiiresti liikuda üle liiva – mis läheb kõrbepäikese all väga kuumaks –, minimeerides samal ajal pinnaga kokkupuutumist. Enamik nende madude liike on väga mürgised ja neid peaksid vältima kõik, kes pole asjatundlikud käitlejad.
Kõrbesarviline rästik Cerastes cerastes on väga laia levila levialaga, seda leidub Aafrika lääneosas Saharas asuvates kõrbepiirkondades Marokost Mauritaaniani Egiptuse ja Sudaanini. Kõrbesarvilisi rästikuid võib kohata ka Araabia poolsaare, Iraagi ja Iisraeli kuivades lõunapiirkondades. Kõigist mürkmadudest peetakse sarvedega rästikut oma levila arvukaimaks.
Kõrbesarvilistel rästikutel on üks sarv kummagi silma kohal ja sarved voldivad puudutamisel lamedaks, muutes maol lihtsamaks väikestesse avadesse surumise ja liiva alla urgumise. Pea on lai ja lame, ümara nina ja liigendkihvadega. Sellel liigil on suured ettepoole suunatud silmad vertikaalsete pupillidega. Sarvilised rästikud on lihasööjad, toitudes peamiselt sisalikest, aga ka pisiimetajatest ja lindudest. Maod urguvad liiva pinna alla, nende sarved ja silmad on nähtavad, kui nad ootavad potentsiaalset saaki varitsemist.
Cerastes gasperettii, üldtuntud kui araabia sarvedega rästik, on kõrbesarvedega rästiku lähisugulane. See on sarnase suurusega ning sellel on samad toitumis- ja käitumismustrid. Selle liigi levila on palju väiksem kui kõrbesarvilisel rästikul, ulatudes Iisraeli lõunaosast Iraaki ja Ida-Iraani.
Teine Iraagis ja Araabia poolsaarel asustav liik on pärsia sarveline rästik Pseudocerastes persicus. Sellel liigil on lai, lame pea ja jäme keha. Pärsia sarvedega rästikutel on kummagi silma kohalt välja ulatuv üks ketendav sarv. Pärsia sarvedega rästiku hammustused on küll väga mürgised, kuid on harvad. See liik on peamiselt öine ja päeva jooksul võib teda leida puhkamas varjulistes kohtades.
Bitis nasicornisel ehk ninasarviku rästikul on ninapiirkonnas kaks kuni kolm sarvetaolist eendit. See madu on samuti mürgine, nagu enamik rästikuliike. Seda tuntakse ka Jacki jõena ja see elab vihmametsades, soodes ja mis tahes suurte veekogude lähedal. Selle levila hõlmab Aafrika troopilisi ja subtroopilisi alasid. Rästik ninasarvik saagib väikeimetajaid, konni ja kalu.
Bitis cornuta on üldiselt tuntud kui mitmesarveline rästik. Tal on kummagi silma kohal vähemalt kahest ja koguni seitsmest sarvetaolisest soomust. Selle elupaik koosneb Lõuna-Aafrika kivistest ja kuivadest kõrbepiirkondadest.