Sapiteede obstruktsioon, tuntud ka kui sapiteede obstruktsioon, tekib siis, kui sapi läbi keha transportimiseks kasutatavad torud ummistuvad. Tavaliselt liigub sapp maksast peensoolde ja sapipõie. Kui see ei saa maksast lahkuda, võivad tekkida mitmed haigusseisundid, nagu kollatõbi, palavik ja valu kõhu piirkonnas. Teatud inimrühmad, näiteks nõrga immuunsüsteemiga inimesed, kõhunäärme- või sapivähki põdevad isikud või sapikivitõve anamneesis inimesed, on takistustele altid. Õnneks saab sapiteede obstruktsiooni diagnoosida ja ravida.
Sapiteede ummistuse korral on oluline välja selgitada selle seisundi põhjused, kuna põhjused on sageli seotud raviga, mida inimene saab. Sapiteede ummistuse kõige levinum põhjus on tsüsti moodustumine kanali lähedal. Tsüstid eemaldatakse tavaliselt kirurgiliselt, avades seeläbi kanali ja ravides haigusseisundit. Seda seisundit võivad põhjustada ka sapikivid. Paljudel juhtudel võib sapipõie kirurgiliselt eemaldada või harvadel juhtudel sapikivid aja jooksul ravimite abil lahustada.
Muud sapijuha ummistuse põhjused on põletikuline lümfisõlm või nakatunud sapijuha. Sellistel juhtudel määratakse tavaliselt põletiku vähendamiseks ja infektsiooni raviks antibiootikumid. Kui sapijuha ei ole enam põletik, peaks sapp vabalt voolama. Seda seisundit võivad põhjustada ka kõhunäärme- või sapiteede vähk. Tavaliselt eemaldatakse kõik vähkkasvajad või alternatiivina kasutatakse stente, et laiendada torusid ja lasta sapil voolata, kui kasvaja peab paigale jääma.
On mõned sümptomid, mis võivad viidata sapiteede ummistusele. Näiteks tunnevad mõned inimesed valu kõhu paremas ülanurgas. Teistel mõjutatud isikutel on ebatavaliselt tumedat värvi uriin, sügelus või palavik. Mõnel juhul tekib inimesel kollane nahk või kollatõbi. Väljaheite ebanormaalne värvus, iiveldus ja oksendamine on samuti selle seisundi võimalikud sümptomid.
On mitmeid meetodeid, mis võimaldavad arstil kindlaks teha, kas inimesel on sapijuha ummistus või mitte. Näiteks võib maopiirkonna füüsiline läbivaatus võimaldada arstil tunda kasvajaid, tsüste või kive. Lisaks võib vereanalüüs paljastada, kas inimesel on ebanormaalselt kõrge sapi või bilirubiini lagunemine. Aluselise fosfaadi ja maksaensüümide taseme analüüsimiseks võib kasutada muid vereanalüüse. Ultraheli aparaadi või kompuutertomograafia (CT) skaneerimise kasutamine võib võimaldada arstil visuaalselt otsida sapiteede ummistusi.