Sandiferi sündroom või Sandiferi sündroom on haruldane meditsiiniline seisund, mis esineb kõige sagedamini imikueas või hilises lapsepõlves ja mille levimus on suurim umbes 1–1-aastaselt. Neuroloogilise kahjustusega lastel võib haigus aga ilmneda juba noorukieas. Seda sündroomi iseloomustavad seedetrakti sümptomid, nagu gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD) või herniad, ja teatud neuroloogilised nähud.
Sandiferi sündroomi neuroloogilised tunnused hõlmavad tavaliselt spasmilist tortikollist ehk kaela kroonilisi tahtmatuid liigutusi paremale, vasakule, üles või alla ning düstooniat, mille puhul püsivad lihaskontraktsioonid põhjustavad väänavaid ja väänlevaid liigutusi ning ebanormaalseid kehaasendeid. Kuigi sellel seisundil ei ole neuroloogilist alust, diagnoositakse see sageli nende neuroloogiliste tunnuste tõttu valesti epilepsiahoona. Selle sündroomiga seotud spasmid võivad kesta mitu minutit ja esineda sageli kogu päeva jooksul, kuigi need on sageli seotud toitmisega.
Sandiferi sündroomi sagedaseks initsiatiiviks on söögitoru alumise osa talitlushäired; mõnel lapsel pole aga kindlat põhjust kunagi kindlaks tehtud. Kuigi selle sündroomi neuroloogiliste tunnuste põhjused pole selgelt mõistetavad, arvatakse, et see sündroom võib olla kaitsemehhanism, mis on mõnel beebil välja töötatud happe refluksi valuga toimetulemiseks. Selle sündroomiga seotud pea ja kaela asendid võivad leevendada happe refluksi ebamugavust. Lisaks võivad väänavad liigutused ja ebanormaalsed poosid olla katseks hapet söögitorust eemaldada.
Sandiferi sündroomi saab sageli diagnoosida lihtsalt vanemate aruannete põhjal või lapse ebanormaalset kehaasendit kajastava videolindi põhjal. Happe refluksi olemasolu kinnitamiseks võib kasutada pH-sondi või pH-seiret. Lisaks võib tõeliste krampide või muude neuroloogiliste probleemide välistamiseks kasutada ka video-EEG-seiret.
Pärast diagnoosimist on Sandiferi sündroomi prognoos üldiselt üsna hea. Ravi hõlmab peaaegu alati GERD-i või hiatal-songa ravi, mille tulemuseks on tavaliselt teiste sümptomite vähenemine. Püsivatest mõjudest teatatakse harva.
Mõnikord võivad selle sündroomi juhtumid olla piisavalt tõsised, et vaja minna operatsiooni. Tavaliselt piirdub see juhtudega, kui gastroösofageaalne haigus on kinnitust leidnud ning see on hakanud lapse kasvu ja arengut häirima. Sellistes olukordades võib normaalse arengu tagamiseks olla vajalik fundoplikatsioon, tavaline GERD kirurgiline ravi.