Samatha meditatsioon määratleb budistliku meditatsiooni ühe vormi, mis põhineb rahulikkuse kontseptsioonil ja vabastab meeled kõigist välistest muredest ja segajatest. See meditatsioonivorm keskendub tavaliselt hingamisele, et vaigistada meelt juhuslikest ja sissetungivatest mõtetest. Samatha meditatsiooni saab teha kõndimise meditatsioonina, mida peetakse raskemaks, või istumismeditatsioonina.
Samatha meditatsiooni praktiseerivad inimesed võivad valida ühe 40 kammatthanast ehk budistlikus meditatsioonis kasutatavast teemast. Nad võivad keskenduda helile, valgusele, konkreetsele värvile või voorusele, näiteks andestamisele. Mõned inimesed valivad samatha meditatsiooni harjutades budistliku ütluse või kontseptsiooni.
See meditatsioonivorm nõuab igapäevaseid seansse, et vaigistada meel ja takistada segajaid kogemustesse tungimast. Budistid kasutasid tuhandeid aastaid meditatsiooni, et saavutada nirvaana, intensiivne rahu ja heaolu seisund, mida iseloomustab negatiivsete emotsioonide puudumine. Nad otsisid elu tõelist mõtet, et jõuda nirvaana kõrgeimale tasemele.
Samatha meditatsioon põhineb kontseptsioonil, et materiaalsed hüved ja soov nende järele põhjustavad valu ja kannatusi. Kui inimene saab valgustatud, võib soov materiaalse rikkuse järele kaduda ja elu saab puhtaks. Lisaks rahustavatele ravimitele keskendub teine vorm, mida nimetatakse vispassanaks, samade tulemuste saavutamiseks arusaamisele.
Tavaliselt esinevad meditatsiooni neli etappi, mis hõlmavad tähelepanu hajumisest eemaldumist, keskendumist, rõõmu ja meelerahu stressi all. Meditatsiooni praktiseerijad usuvad, et mõistust saab ümber õpetada, et keskenduda mineviku ja tuleviku asemel olevikule. Hetkes elamine võib luua sisemise rahu.
Igapäevase samatha meditatsiooni eelised võivad hõlmata üldist õnnetunnet ja paremaid uneharjumusi. Mõned inimesed saavad selgema arusaama sellest, kuidas mõtted tungivad igapäevategevustesse ja mõjutavad meeleolu. Meditatsioon aitab mõnel inimesel valu kontrolli all hoida ja stressi maandada. See võib muuta igapäevased tegevused nauditavamaks, sest mõistus õpib keskenduma olevikule.
Kõndimismeditatsioon hõlmab tavaliselt vaikset kohta ja üksildast praktikat. Inimene keskendub keha liikumisele, et saavutada rahutunne. Istuv meditatsioon on samatha meditatsiooni kõige levinum vorm. Sellisel kujul keskendub inimene igale hingetõmbele, et blokeerida mõtted meelest. Harjutus võib alguses tunduda raske, kuid kordamisega muutub see lihtsamaks. Seda saab teha üksi või rühmas.